Valutavad ning pundunud veenilaiendid võivad anda märku tõsisemast tervisehäirest
Ida-Tallinna Keskhaigla veresoontekirurgi dr Veronika Palmiste sõnul on veenilaiendid krooniline sidekoenõrkushaigus, millel on selge pärilik eelsoodumus. Praegu ei ole olemas vahendit, millega veenilaiendite teket edukalt ennetada, kuid veidi saab igaüks ennast aidata.
Veenilaienditel on erinevad väljendusvormid. Kobrutava veenilaiendi puhul on mõistlik regulaarselt kasutada kompressioonravi sukaga. Samas ei hoia kompressioonravi ära võrgustike ja nn katkiste kapillaaride teket. Lisaks võib veenilaienditega kaasuda terve hulk subjektiivseid häirivaid sümptomeid, mida sageli liigitatakse rahutu jala sündroomi alla.
“Võib öelda, et varikoosi ehk veenilaiendite puhul on eelkõige tegu elukvaliteeti segava haigusega. Esimestes staadiumides on kosmeetiline mure see, mis sunnib inimest arstile pöörduma. Haiguse arenedes on juhtiv probleem naha toitehäirest tekkivad kaebused – pruunid plekid sääre alumises kolmandikus, naha sügelemine, turse ning hiljem ka halvasti paranev haavand. Kuna varikoosi arengut saab eri meetoditega kõige edukamalt ja paremate tulemustega just algfaasis kontrolli all hoida, on mõistlik mitte oodata haavandi tekkeni,” selgitab dr Palmiste.
Doktor lisab, et veenilaiendite arenguga võivad kaasuda ebamäärased tunded varikoosi piirkonnas – surinad, kuumamine, raskustunne ja muud vaevused. Sügelemine on veenilaiendi kohal üks sagedamini esinevaid kaebusi.
Kuna eespool nimetatud sümptomite puhul võib põhjuseks olla ka muid haigusi, on oluline patsiendi põhjalik informeerimine enne varikoosi korrigeerimist. Kui kaebused ei ole põhjustatud veenilaienditest, pole loota ka nende leevendumist pärast operatsiooni või muu meetodi rakendamist.
Dr Palmiste sõnul sunnib haavandi teke inimesi pöörduma vähemalt pereõe poole. Kahjuks on selleks ajaks haigus arenenud lõppfaasi ning hea tulemuse saavutamiseni (haavandi paranemine) läheb aega ja vaeva. Samas on selleks ajaks veenilaiend jalal näha olnud juba aastakümneid.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
Kuidas end ise aidata saab?
Doktori sõnul on mõistlik alustada kompressioonraviga. Arsti juures on eelkõige oluline konsultatsioon ning täpsustav diagnostika ultraheliga – nägemaks haiguse ulatust ning pakkumaks korrigeerimiseks kõige optimaalsemat meetodit. Korrigeerimise eri meetoditel on õigel valikul võrdväärsed tulemused, seetõttu on patsiendile kõige olulisem leida endale usaldusväärne konsultant ning jätkata pakutud meetodite vahel valimist juba koos arstiga.
“Ekslikult arvatakse, et veenilaiendid on eelkõige naiste probleem, tegelikult see nii ei ole. Esinemissagedus on meeste ja naiste hulgas üle maailma pea ühesugune. Küll aga jõuavad peamiselt väärarusaamade tõttu mehed arstile liiga hilja – juba haavandifaasis,” kahetseb dr Palmiste.