Hirmud ja hirmuunenäod: kuidas nendest võitu saada

Milline peaks olema lapse unerežiim? Kuidas saab last õigesti magama harjutada, et nii laps kui vanemad oleksid hommikul puhanud? Millised on erinevas vanuses lapse unevajadused ja levinumad segajad, mis ei lase õhtul rahulikult uinuda? Millised on unehäired, nende tunnused ja nendega toimetulek? Niisugustele küsimustele vastavad oma raamatus „Meie lapse uni“ ning annavad nõuandeid nii emadele kui vanaemadele Merit Lilleleht ja Õnne Liv Valberg.

„Emme, aga kuidas kollid saavad mu kapis olla, nad on ju nii suured, et ei mahu minu kappi? Aga ma ikkagi kardan…“ Sandor, 4aastane.

Lasteaiaealiste laste puhul on õhtuseks segavaks teemaks erinevad hirmud. Hirmud võivad olla ette kujutatud (kollid, tondid, pimedus) kui ka reaalsed olukorrad (röövlid, tulekahju, muu õnnetus). Hirmud võivad segada nii lapse kui ka lapsevanema rahulikku ööund. Hirmuunenägusid esineb igas eas lastel, kuid koolieas võivad need sageneda ja rohkem võib olla öid, kus laps ärkab ebameeldiva unenäo tõttu ja on hirmul või nutab. 

Hirmuunenäod on korduvad ärkamised unest intensiivselt häiriva unenäo mälestusega, tavaliselt hõlmab unenägu ärevust või hirmu, aga ka viha, kurbust, vastikust ja teisi negatiivseid emotsioone. Kui laps hirmuunenäo ajal äratada, suudab ta kiiresti virguda ning saab aru, et see oli vaid unenägu. Tavaliselt võtab uuesti uinumine kauem aega. Uuringute andmetel esineb 3–5aastastest lastest hirmuunenägusid 10–50%-l.

Koolieelses eas on lahusolekuga kaasnev ärevus enamasti vähene, kuid selle asemele tulevad üksiolekuhirm ja pimedusekartus. Selles eas laste päevad on täis sündmusi, mis võivad rahunemist raskendada. Päevasel ajal kogetud elamused võivad jätta mälestusi, mis ei pruugi alati olla meeldivad, vaid hoopis hirmutavad. Sellised mälestused võivad aktiveeruda uinumise ajal ning rahulikku unnejäämist takistada. Unehäired on sageli seotud laste ja vanemate vaheliste suhete probleemidega või lapse poolt kogetud psühhosotsiaalsete stressiteguritega. Rahuldamata vajadus vanematega suhelda võib ka sellel perioodil viia õhturituaalide venitamise püüdeni. 

Kui lapsed kardavad pimedust või kolle, võib aidata hämara öölambi valgus, millel on võluvõime – see peletab kõik halva eemale. Lapsele võib anda valvuriks ka mõne suure kaisukaru, kelle ülesanne on öösel lapse und valvata ja vajadusel kollid ära ajada. Kuna lapse hirmud on kujuteldavad, sobivad lahendusena hästi just sellised mängulised lahendused. Kui lapse hirmud on seotud realistlikumate asjadega, näiteks tulekahjude või röövidega, võib määrata oma lapse jaoks põgenemistee juhuks, kui midagi tõesti juhtuma peaks. Hirmutav on just teadmatus. Kui hirmud on tekkinud hirmutavate filmide või raamatute tagajärjel, tuleb sellised asjad ära keelata – vähemalt enne magamaminekut. 

Kui laps oskab juba ise oma tundeid väljendada ja ütleb, et ta on liiga hirmunud, et minna magama, siis püüdke lapsevanemana last kindlasti esmalt kuulata ja mõista. Laske lapsel seletada, mis temas hirmutunnet tekitab. Kindlasti ei peaks seda tunnet naeruvääristama või maha suruma. Seejärel pakkuge oma lapsele kindlustunnet – rääkige korduvalt positiivses sõnastuses rahulikust meeleolust ja turvalistest lahendustest. Õpetage oma lapsele uusi toimetulekustrateegiaid tema jaoks uues olukorras.

Aidata võib ka muinasjututeraapia, mis käsitleb lapsi, kes on oma hirmudest võitu saanud. Kui laps tunneb hirmu pimeduse ees, siis võib aidata pimedusega sõbrakssaamine – mängige koos pimedas taskulambiga, korraldage pimedas aarete otsimine. Pange fantaasia tööle, seda muidugi mitte magamaminekuajal. Kui laps kardab kolle, ei usu ta teie väidet, et kolle lihtsalt pole olemas. Kasutage oma loovust ja aidake lapsel ka selle hirmuga hakkama saada, kasutades näiteks kollipeletajat (tühi lillekastmisprits, kust tuleb vaid õhku). Lapsele aitab turvatunnet sisendada tema isiklik kaisuloom, kaisunukk või muu armas ese, mida magades kaissu võtta. Pelglike laste puhul aitab ka magamistoa ukse avatuna hoidmine, et laps tunnetaks teiste pereliikmete lähedalolekut ning ei tunneks end üksi, isoleerituna. Kindlasti on hirmuunenägudega laste puhul oluline kontrollida, mida nad televiisorist, arvutist või nutitelefonist päeva jooksul vaatavad.

Eelkooliealistele lastele on sobiv ETV2 lasteprogramm. Uinumisele aitavad kaasa ka erinevad lõõgastustehnikad. Pange mõlemad silmad kinni, visandage lapsele temale meelepärane olukord, kirjeldage värvikalt rohelist aasa või päikeselist suvepäeva, kaasa võib aidata ka mahe muusika.
Kui lapsel on välja kujunenud mingi kindel hirm või unenägu, mida ta öösel unes näeb, siis võib kasutada kujuteldava läbimängimise teraapiat. Võtke koos lapsega enne uinumist aega ja kujutage hirmu tekitavat unenägu ette, mängige see koos läbi. Kuid mingil hetkel muutke stsenaariumit ja kirjutage lõpp ümber nii, nagu teile sobib. Kui laps on seda lugu piisavalt ette kujutanud, võib see aidata ka öise hirmuunenäo puhul, mis enam ei lõppegi loodetavasti õnnetult. See meetod on efektiivne just korduvate hirmuunenägude puhul.

Soovitused laste hirmuunenägude puhul: 

• Püüdke last kuulata ja mõista, ärge rääkige tema hirme olematuks või veel hullem, ärge heitke nalja laste hirmude üle! Andke lapsele kindlustunnet korduvalt, korrutage kas või 27 korda, et kõik on korras!

• Õpetage lapsele uusi mõtlemismustreid, pidage koos aru, kuidas võiks hirmu puhul teistmoodi käituda! Tooge lapsele positiivseid näiteid oma varasematest kogemustest, kui seisite silmitsi mõne oma hirmuga! Lugege koos muinasjutte, kus peategelane on samuti hirmudega võitlema pidanud! 

• Õppige koos pimedust tundma – tehke pimedas olemine lõbusaks ja naljakaks, mängige mänge taskulambiga, võite mängida kas või aardejahti pimedas, kus aareteks on helendavad asjad!

• Olge loominguline! Last ei veena, kui te lihtsalt ütlete, et kolle ei ole olemas, tema jaoks võivad need olla vägagi reaalsed. Mõned pered on enda jaoks avastanud kollipeletusvedeliku (monster-spray), millega tuba enne magamaminekut üle piserdatakse. Selleks võib kasutada tühja lillekastmispritsi, kust tuleb vaid susisevat õhku välja, või piserdava otsikuga lahedalt kujundatud kollirohupudelit. Pange oma kujutlusvõime tööle!

• Leidke koos lapsega talle meelepärane kaisuloom, mis pakub talle turvatunnet ja lohutust! Kui muidu ei ole soovitatav voodisse mänguasju kaasa võtta, siis üks lemmikmänguasi või kaisuloom võiks alati lapsel voodis kaasas olla. Kaisulooma võib võtta kaasa ka kodust väljaspool magades, vanavanemate juures või reisidel.

• Kuigi parim une kvaliteet saavutatakse pimedas ruumis, võib hirme tundvale lapsele panna tuppa ka maheda valgusega öölambi. Lamp võiks olla kindlasti varjus, mitte otse voodist nähtav. Eriti hea on soolalamp, mis hoiab korras ka toa sisekliima. Ka lapse toa ukse võib jätta pooleldi avatuks, et ta ei tunneks end ülejäänud perekonnast isoleerituna. 

• Olge hoolikas jälgima, mida laps televiisorist või arvutist näeb! Ka taustaks mängivast televiisorist võib laps näha täiskasvanutele suunatud filmide tutvustusi ja reklaame, mis võivad alateadvusesse end sisse süüa ning seal öösel palju kahju teha. 

• Õppige koos lapsega õhtul enne voodisse minekut lõdvestuma! Tehke koos rahulikke hingamisharjutusi, kujutlege koos rahulikke, meeldivaid olukordi (rannaliival lebamine, merelainete kuulamine, metsasalus jalutamine või muu teile meelepärane tegevus)!

Merit Lilleleht ja Õnne Liv Valberg."Meie lapse uni", Ajakirjade kirjastus 2015