Kuidas võidelda kevadväsimusega?
Kuigi meditsiinis sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei panda ning mõned arstid peavad seda pigem legendiks ajast, mil inimeste toidusedel oli talvel ja kevade hakul väga ühekülgne, on see ka praegu paljudele väga reaalne, aastast aastasse korduv probleem. Kevadväsimuse peamisteks tunnusteks on unisus, meeleolu langus ja energia puudumine.
Kevadväsimuse põhjused ja kuidas need on seotud immuunsüsteemiga
Võimalikke põhjuseid on mitmeid. Kindlasti on oma roll pikal ja valgusvaesel talvel, mis pärsib D-vitamiini sisaldust organismis. Usutakse, et keha kohaneb kevade saabudes uute ilmastikuoludega ja organismi „ümberkalibreerimine” avaldubki väsimuses. Samuti on oma osa kindlasti talvel läbipõetud viirushaigustel.
Loetletud kevadväsimuse põhjused on ka võimalikud immuunsüsteemi nõrgenemise põhjused või siis osalt immuunsüsteemi nõrgenemise tagajärg. Immuunsuse all mõistetakse keha võimet võidelda haigustekitajate vastu ning on tõestatud, et keha füüsiline ja vaimne kurnatus mõjutab
meie immuunsüsteemi kõige otsesemalt.Seega on need kaks teemat omavahel väga tihedalt põimunud.
Kuidas võidelda immuunsüsteemi nõrgenemise ja kevadväsimuse vastu?
Puhka piisavalt. Kuna keha on pidanud üle elama pika ja kurnava talve, tuleb talle anda võimalus hinge tõmmata ehk väga tähtis on puhkus ja korralik uni. Samuti on eriti kevadel oluline leida tasakaal töö ja vaba aja vahel. Tuleb võtta aega lõõgastuseks – viibida looduses või olla koos kallite inimestega.
Liigu rohkem. Päevad muutuvad aina pikemaks ja päikesekiired soojemaks. Igapäevane mõõduka tempoga jalutuskäik värskes õhus on parim abiline võitluses kevadväsimuse vastu. Ühelt poolt on see turgutus vaimule, teiselt poolt võimalus saada lahti lisakilodest, mis on talvega kogunenud ega soodusta energia liikumist organismis.
Toitu tervislikult. Vaata kriitilise pilguga üle oma igapäevane toidusedel. Kas seal on piisavalt värsket puu- ja juurvilja või koosneb menüü pigem rasvast ja süsivesikutest? Tasakaal on kõige alus, ka toitumises. Tähtis roll on C-vitamiinil, mida sisaldub palju tsitruselistes, kiivis, paprikas, aga ka hapukapsas.
Kusjuures kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on meie ainsad kohalikud köögiviljad, mis säilivad üle talve toorelt ega kaota sealjuures oma vitamiine. Samas kartuli C-vitamiini sisaldus võib
talvega väheneda neli-viis korda. Soovitatav on süüa tihedamini ja väiksemate portsjonitega, et
ei tekiks näljatunnet ega ahvatlusi kiirete süsivesikute järele. Söögikordade arv ei tohiks täiskasvanutel ega lastel olla harvem kui kolm korda päevas, ideaalsel juhul (koos kergete einetega) peaks päevas sööma neli kuni viis korda.
Toit võiks olla kergesti seeditav, et organism ei peaks sellega omakorda liigselt vaeva nägema.
Kevadtalvine periood ei ole rangete dieetide alustamiseks õige aeg (kuigi just nii kiputakse arvama). Vaata üle oma menüü ja tee korrektuurid, ent ära jäta välja kasulikke toitained.
Küsi abi apteegist või arstilt.Kevadväsimuse korral saab abi ka apteegist. Hästi aitavad C-vitamiini preparaadid, B-grupi vitamiinid letsitiiniga, ka B1-vitamiini preparaadid, rauapreparaadid, ternespiimakapslid, Q-10 preparaadid, D-vitamiini preparaadid ja kalamaksaõli. Kõik need tooted ähendavad väsimust ja stressi, annavad energiat ja tõstavad töövõimet.
Ravimtaimedest võiks valmistada kibuvitsamarja-, kõrvenõgese-, nurmenuku- või põdrakanepiürditeed, mis sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid.
Mõnel juhul võib organismi turgutamiseks kasutada eleuterokoki-, ženšenni- või kuldjuurepreparaate.
Organismi vastupanuvõimet kevadistele viirustele aitavad tõsta greibiseemneekstrakt, punane päevakübar, ingver, astelpaju, tsink, seleen ja probiootikumid.
Kui kurnatus tundub olevat tavapärasest suurem ja pikaajalisem, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole, sest liigset väsimust võivad põhjustada ka näiteks kilpnäärme alatalitus, suhkruhaigus,
verevähk ning paljud teised kasvajad.
Allikas: Eesti Ekspressi erileht Terve Pere
