Perearst: köhaga tullakse arsti juurde tavaliselt siis, kui see segab juba und ja töötegemist

Talv on läbi, aga paljusid vaevab endiselt köha või on kõha tulnud just kevadiste muutlike ilmade ajal. Miks?

„Köha tegelikult vastus ja kaitse ärritavale tegurile hingamisteedes – neelus, kurgus, trahheas, bronhides või sügaval kopsus,“ ütleb perearst Janne Ott „Ärritavaks teguriks võib olla võõrkeha, ninast neelu valguv sekreet, sisse hingatud toidutükk, ärritavad gaasilised ained, limaskestaturse ehk -põletik või miski muu, mis vähegi õhu juurdevoolu takistab.“

Kipitav ja valulik kurk

Kindlasti teab igaüks, et salakavalatest pisikutest organismis annab aimu kipitav ja valulik kurk. Mida see tähendab? „See tähendab, et kurk või neel valutavad pidevalt või ainult neelatades. Esineda võib tugevat valu, kraapimis- ja justkui paksu tunnet. Äge kurgumandlite põletik põhjustab pidevat valu, kerge neelupõletik aga valu vaid neelates,” selgitab perearst. Ta lisab, et kui kurgus või neelus miski õhuvoolu takistab, olgu tegu kasvõi suurema limaskestatursega, on sellest vaja vabaneda – see köhima ajabki.

„Köharetseptoreid ärritab ka liigne kuivus neelus ja limaskesta keemiline kahjustus, näiteks maost üles tulev maomahl (esineb üsna sageli). Maomahla põhjustatud ärritus tekitab ka valu, kraapimistunnet neelus või kurgus. Äge mandlipõletik, ent mitte väga ulatuslik, ei pruugi küll köhima ajada, aga kurk teeb valu siiski,” toob Jane Ott näiteid.

Kui köha segab inimest tugevasti (öösel ei saa magada, päeval ajab pidevalt köhima, köha paneb läkastama, lisandub kehatemperatuuri järsk tõus, hingamine ja neelamine on takistatud), peaks ravima hakkama ning küsima nõu apteekrilt või arstilt. Kindlasti tasub alustada kurgu õlitamisest soojade jookide ja pihustitega, kasutada röga lahtistavaid vahendeid, inhaleerida auruga, alandada kõrget temperatuuri keha jahutamisega ning vajadusel osta apteegi käsimüügiravimeid.

Viiirus murrab nõrgema immuunsüsteemi 

Lihtne nohu-köha ja kurguvalu on reeglina märk külmetushaigusest.
„Tavaliselt on sel juhul tegu viirusliku põhjusega, kuid nõrgestatud organismil võivad tekkida tüsistused, näiteks bronhiit ning kopsu-, kopsukelme-, südamelihase-, neeruvaagna-, lihase-,lümfisõlmede ja kõrvapõletik,” sõnab perearst, selgitades, et köha ei tohi kindlasti lihtsalt ravimata jätta. Tema sõnul jõutakse arsti vastuvõtule reeglina siis, kui arvatakse, et enam ilma ei saa.

„Köha, nohu ja kurguvalu korral viiakse lapsed arsti juurde pikema viivituseta, umbes kolmandal-neljandal päeval. Sama kiiret reaktsiooni ootaksin ka täiskasvanutelt ja eakatelt, kes tavatsevad oma vaevustega saabuda alles nädala pärast, kui kodused vahendid (nii rahvameditsiin kui keemilised preparaadid) ei ole aidanud ning köha hakkab segama und ja töötegemist. Seevastu kurguvalu sunnib inimesed arstile ühe-kahe päevaga. Valu kannatada on tegelikult talumatu. Väikelaste kurguvalust saab aru siis, kui laps süüa tahab, aga neelata ei taha.”

Mida ette võtta?

Kas kodus tasub midagi raviks ette võtta või peab kohe perearsti jutule minema? Jane Otti sõnul annab tegelikult üht-teist olukorra leevendamise nimel ise ära teha küll. „Imikutele mõjub hästi auru sissehingamine. Apteekides on müügil inhalaatorid, mis jaheda soolveeauru hingamisteedesse pihustavad ja sellega hingamisteid niisutavad. Pliidi kohal või teki all kuuma veega aurutamine on põletuse tekkimise pärast ohtlik,” teab arst. 

Inhalaatoreid on viimasel ajal kodus juba paljudel peredel ning nendega on hea hingamisteid niisutada ja röga veeldada.
„Head köhaleevendajad on ka soojad joogid, rohke vedeliku tarbimine ja nina loputamine, sest enamasti kaasneb köhaga ka nohu. Kerge selja paitamine, massaaž, lapse kerge hüpitamine parandab kopsude vereringet ja aitab rögal imenduda või ülespoole liikuda, et selle saaks välja köhida,” õpetab Jane Otti. Rögalahtisteid imikule anda ei soovitata, sest liigset röga ei jõua peamiselt pikali olev laps välja köhida. Üle aastased lapsed ja täiskasvanud võivad tarvitada lisaks eelmainitule rögalahtisteid, nii taimseid kui ka keemilisi preparaate. „Neeluärrituse puhul soovitan imeda lagritsa-, mee-, piparmündi-, salvei- ja ingveripastille. Pihustada võib ka õli. Neeluvalu puhul leidub apteegis valuvaigistit sisaldavaid ja desinfitseerivaid pastille, millega tasub siiski ettevaatlik olla, sest need võivad vahel limaskesta liigselt kuivatada.”

Mida veel leevenduseks soovitada? „Kindlasti on ravis omal kohal värske õhk ning taimsetest preparaatidest (pärnaõis, ingver, kibuvits, nurmenukulehed, kaselehed, männikasvud, aniis, islandi samblik, raudrohi) tehtud köha lahtistavad tõmmised. Samuti soovitan juua teed ja sooja moosivett (must sõstar, vaarikas). Viirusega aitavad veel võidelda mesi, küüslauk ja sibul,” loetleb arst käepäraseid vahendeid.

„Kiiremas korras tuleks arstile pöörduda siis, kui röga ja ninasekreet muutuvad halvalõhnaliseks; kui hingamine on raskendatud ja häälekas; kui tekib hingeldus; kui neelus on tugev takistus (tunne, et isegi vesi ei lähe alla); kui üle 38,5kraadine palavik kestab juba 3–5 päeva; kui rindkeres või alaseljas on valu või kui köha tekib väga järsku,” loetleb perearst juhtumeid, kus ravi tuleks alustada meedikute silme all ja soovitusel.

Allikas: Eesti Ekspressi erileht Terve Pere