Viirused ja bakterid on meie ümber kogu aeg, aga haigeks jääme siis, kui organismi kaitsevõime on nõrk

Perearstid Anne Kaldoja ja Jane Ott selgitavad, et külmetushaigustest rääkides peaksime rääkima tegelikult organismi ründavatest viirustest. Külmetus ainult soodustab inimese kaitsevõime langust ning viirused, millega iga päev kokku puutume ja mida enese teadmata kaasas kanname, saavad immuunsuse langedes usinasti tööle asuda.

Tavaliselt peetakse külmetushaiguse all silmas üldist enesetunde halvenemist, ninakinnisuse ja nohu teket, kurguvalu ja hääle kähedust. Valusad ja kanged võivad olla lihased, liigesed, selg ja kael. Esineda võib ärritavat köha ja palavikku ning eelnevatega võib kaasneda silmalimaskesta põletik, lastel koos palavikuga vahel seedehäired. Enamik mainitud sümptomeid viitavad külmetushaigusele, mida põhjustavad tegelikult viirused.

Viirushaigustesse nakatumisele aitavad kaasa ülepinge ja stress, ületöötamine, ülekoormus sportimisel, immuunsuse langus alkoholi või magamatuse tagajärjel, ebapiisav toidumenüü, vitamiinipuudus organismis, ilmastikule mittevastav riietus või muu soodustav faktor.

Esmaabi külmetuse ilmnedes

Mida aga külmetuse ilmnedes esmalt ette võtta? Kas on ehk tarvidust kohe haarata kangemate ravimite järele?

„Esimese asjana peale haigustunnuste ilmnemist on siiski õige juua rohkelt sooja jooki, pannes sinna sisse mett. C-vitamiini allikana on head kodusest sügavkülmast pärit mustad sõstrad, astelpajumarjad, miks mitte ka üks korralik kaalikasalat!

Kevade poole sisaldub vajalikku C-vitamiini kõige rohkem just kaalikas. Soovitan riietuda vastavalt enesetundele.Väga tähtis on puhkus. Viirushaigusel on oma kulg: kõigepealt on peiteperiood, mil tunneme endveel tervena, ning seejärel toimub reaalne haigestumine. Kindlasti soovitan esimeste haigustunnuste ilmnemisel jääda koju, puhata ning juua palju sooja jooki. Uskuge, haigus taandub kiiremini ilma igasugu ravimiteta,” õpetab Anne Kaldoja.

Perearst Jane Ott lisab, et kui inimene on haigestunud, on ta viiruse juba kelleltki saanud, kas töölt, poest, koolist või lasteaiast. „Ta ei ole esimene haiguskandja, sest haigustekitajad – viirused, seened, bakterid – on meie ümbruses kogu aeg olemas, organismi immuunsuse langemisel lihtsalt haigestume. Loomulikult nakatame kaaslasi tõenäolisemalt, kui oleme ägedas nohus-köhas (nina ja silmad on pidevalt vesised ning köhahood ei vaibu, ajades peaaegu läkastama), ent ikkagi on tähtsam end ise kaitsta, mitte arvata, et töökaaslane haigestumises süüdi on. Tarvis on pesta käsi, õhutada ruume ning viibida võimalikult vähe ühes toas suure kollektiivi ja ägedalt haige inimesega. Lasteaias või koolis on selline kontakt paratamatu ja kui laps lasteaiapäeva jooksu haigestub, on ta õhtuks nakatanud juba teisigi. Lohutuseks lisan, et kui laps ei põe kõiki nohu, köha või muid sümptomeid tekitavaid viirus- ehk külmetushaigusi varem, põeb ta need hiljem läbi nagunii,” sõnab perearst.

Millal tasuks end koju turgutama jääda?
Viirushaigustel on tavaks levida kollektiivis (lasteaias, koolis, tööl) puhangutena. „Selleks et ise võimalikult kiiresti paraneda ja teisi mitte nakatada, on mõistlik haigestununa koju jääda. Viirushaigus ei ole ainult nohu-köha-palavik, vaid haige on kogu organism. Kahjustada saab vähemal või rohkemal määral südamelihas ja neerud.Sageli tuleb ette viirushaigusjärgset südamelihasepõletikku. Enamasti mööduvad ägeda viirushaiguse tunnused tavaliselt kolme kuni viie päeva jooksul.Hea, kui saate endale kosumiseks võtta siiski terve nädala. Apteegiravimitest soovitaksin vajadusel paratsetamooli või ibuprofeeni (palaviku alandamiseks ja lihasevalu vähendamiseks), ninakinnisuse vastu on saadaval mitmed ravimid,” sõnab Kaldoja, lisades, et üldreeglina soovitatakse palavikualandajat võtta siis, kui kraadiklaas ületab 38 °C – siis pole palavikul enam üksnes positiivne viirusega võitlemise toime, vaid kõrge temperatuur kurnab ka organismi.

Kindlasti ei saa teatud juhtudel läbi arstita. „Kui haiguse esimesed 2–3 päeva on halb enesetunne talutavad, siis edaspidi lisanduvad hingamisraskus, vappekülm või väga suur nõrkus. Vesine nohu asendub mädasega, köha ei anna rahu ööpäev läbi. Kui inimene tunneb, et tal läheb 2–3 päeva pärast halvemaks, mitte paremaks, otsib ta reeglina abi arstilt.Lastega tarvitseb muidugi arsti vastuvõtule minna varem ning mitte jääda haiguse ägenemist
ootama,” kinnitab Jane Ott.

Kodused vanaemade nipid aitavad alati 

Perearst Kaldoja jätkab, et palaviku korral on abi keha jahutamisest – hõõrumisest viina ja vee seguga (viin pooleks veega), viinasokkidest (teha ikka jahutava, mitte soojendava protseduurina), jaheda kompressi asetamisest laubale.

Algava viirushaiguse korral tuleks esimesena kasutusele võtta vanaemade ravinipid. Soe jook on alati omal kohal: pärnaõie- ja ingveritee, sidrun ja mesi. „Rohke vedeliku tarbimine tuleb kindlasti kasuks ja aitab haigusel kiiremini mööduda. Kasulik oleks peale tee juua ka tavalist vett või lahjat morssi. Soojendavaid protseduure ei soovita palavikus haigele, kelle kehatemperatuuri see veelgi tõsta võib,” täpsustab arst.

Küüslaugul ja sibulal on viirushaiguste ennetuses ja ravis kindel koht, nii toiduga kui ka toorelt sööduna. Ninna neid siiski panna ei soovitata, sest see võib ärritada limaskesta. Sooja auru sissehingamisest saab leevendust kinnise köha puhul. Siin on kohane meeles pidada, et sisse
ei tohi hingata keeva vee auru, mis võib hingamisteid kõrvetada!

Hea moodus on lasta kuumal veel vannitoas joosta ning sellest tekkivat auru sisse hingata. Suureks abiks on spetsiaalsed auruaparaadid, mida saab osta apteegist.

Leevendust võib saada ka vanast heast hanerasva määrimisest rinnale. „Kõrge palavikuga haiget ei tohiks hoida tekkidesse ja vammustesse mässituna – see takistab palaviku alanemist. Eriti on vaja seda jälgida imiku ja väikelapse puhul,” õpetab Kaldoja. „Väga tähtsal kohal on palavikuhaige piisav vedelikutarbimine. Haigestunud väikelapsed kaotavad kõrgenenud kehatemperatuuri korral vedelikku väga suurel hulgal,” lisab ta.

Viirusele antibiootikum ei mõju

„Kasulik on teada, et viirushaiguste puhul antibiootikumist kasu ei ole – neile see lihtsalt ei mõju!
Hoopis organismi immuunsus langeb veelgi ja sedasi on bakteriaalsed tüsistused kerged tulema.
Viirus ja bakter pole samad haigustekitajad,” teab perearst. „Bakterhaigus, mida ravitakse sageli antibiootikumidega, võib tekkida alles umbes nädalase viirushaiguse põdemise järel ning kulgeb üldjuhul raskemalt. Bakterhaigust saab kindlaks teha ainult arsti juures. Pikalt kestnud viirushaiguse korral võib haigel tekkida bakteritest tingitud tüsistus ja siis ilmselt antibiootikumidest ei pääse. Otsuse antibiootikumide vajalikkuse kohta teeb mõistagi tohter.”

Jane Ott lisab, et tegelikult ei tasu külmetushaigustesse suhtuda vähem tõsiselt. Olenevalt Enesetundest tuleks endale vähem või rohkem puhkust võtta/anda/ lubada. Kui haigust süvendavaid asjaolusid ei lisandu, ei pruugi püsti jala peal haiguse läbipõdemine midagi hullu teha, kuid alati tasuks suhtuda oma tervisesse hoolikalt, et ennetada tekkida võivaid tüsistusi, nagu kopsu-, kõrva-, neeruvaagna- ja südamelihasepõletik.

Allikas: Eesti Ekspressi erileht Terve Pere, detsember  2014.