Vähem soola, vähem stressi! Mida saaks inimene teha kõrge vererõhu vältimiseks?
Südame-veresoonkonnahaiguste riskirühma kuuluvad inimesed, kelle vererõhk on pidevalt üle 130/85 mm Hg ja kolesterool üle 5,0 mmol/l.
Kõrge vererõhk tekib siis, kui arterid on pinges ja seetõttu tihenenud.
Süda peab vere surumiseks läbi ahenenud soonte rakendama tavapärasest suuremat jõudu – vastasel korral ei oleks tagatud kudede piisaval tasemel hapnikuga varustatus. Püsivalt kõrge vererõhk on südamele seega lisakoormus. Kõrge vererõhk kahjustab veresooni ja kiirendab soonte lubjastumist.
Kasulik on teada, et kõrgenenud vererõhust tingitud muutused enesetundes ei ilmne kohe, kuid süda ja veresooned kahjustuvad vaikselt siiski.
Kui kõrge vererõhk püsib kaua, võivad elundite kahjustused muutuda pöördumatuteks. Seetõttu on vererõhku vaja regulaarselt kontrollida – vähemalt iga kahe aasta tagant ja seda ka siis, kui justkui midagi viga ei ole.
Kui perekonnas on esinenud kõrgvererõhktõbe, infarkti või insulti või kui vererõhunäitajad on piiripealsed ehk 130–139 / 85–89 mmHg, tuleks vererõhku mõõta vähemalt kord aastas.
Kõrge vererõhu tekkimise riskitegurid:
pidev stress
liigne soola tarbimine
mõni kaasuv haigus (näiteks neeru- või hormonaalne haigus)
Kõrgenenud vererõhk põhjustab:
südame isheemiatõve, mis võib ilmneda stenokardiana (valuna rindkeres), südameinfarktinaäkksurmana
südamepuudulikkust
neerupuudulikkust
ajuinsulti
Mida teha kõrge vererõhu vältimiseks?
Piira soola tarbimist – liigne sool on ohtlik selles sisalduva naatriumi tõttu, mis tõstab vererõhku, põhjustab liigse vedeliku kogunemist organismi ja tursete teket.
Tunne stress ära õigel hetkel ja tegele selle maandamisega.
Toitu tervislikult ja liigu regulaarselt – rohkem kiudaineid, viis portsjonit puu- ja köögivilju igas päevas, vähem soola, vähem tahkeid rasvu.
Näiteks 10 kg kehakaalu kaotust ülekaalulistel võib langetada vererõhku kuni 10 mmHg.
Loobu suitsetamisest.
Väldi liigset alkoholi – alkohol kiirendab veresoonte lubjastumist.
Puhka regulaarselt.
Millist abi leiab apteegist?
Südametilgad (sisaldab viirpuud, veiste-südamerohtu, palderjani, piparmünti) on abistav vahend kergema südamepuudulikkuse korral.
Arooniat sisaldavad preparaadid laiendavad veresooni, tugevdavad veresoonte seinu ja langetavad vererõhku.
Viirpuud sisaldavad preparaadid mõjutavad südamelöögi tugevust ja vatsakeste kokkutõmbejõudu,aeglustavad südamelöögi sagedust ja alandavad vererõhku.
Oomega-3-rasvhappeid sisaldavad preparaadid aitavad vähendada kolesteroolisisaldust veres ja reguleerivad arteriaalset vererõhku.
Suur kolesteroolisisaldus
Kolesterool on iseenesest tähtis organismiomane aine, kõikide elundite ja kudede rakuseinte koostisosa, mis on lähteaineks sapisoolade, D-vitamiini ja hormoonide sünteesimisel. Ligikaudu kaks kolmandikku kolesteroolist sünteesitakse kehaomaselt, kolmandik saadakse toidust.
Oluline on aga teada, et kolesterool jaguneb kaheks: nn heaks ehk HDL-kolesterooliks ja nn halvaks ehk LDL-kolesterooliks.
LDL-kolesterooli suurt sisaldust veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks,sest see põhjustab kolesterooli kleepumise veresoonte seintele ja on seetõttu peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lubjastumise tekitaja.
Kõik täiskasvanud peaksid oma vere kolesteroolisisaldust teadma.
Seda tuleks hakata regulaarselt jälgima alates 30. eluaastast, kuid südamehaiguste esinemise korral lähisugulaste seas veelgi varem. Erilist tähelepanu tuleb pöörata diabeetikute kolesteroolile, sest suhkruhaigetel areneb risk südame-veresoonkonnahaigustesse haigestuda kiiremini ning sellevõrra on suuremad kaasnevad ohud.
Mida kasutada suurenenud kolesteroolisisalduse puhul?
Toetavateks ravimpreparaatideks võib kasutada letsitiinikapsleid, mis lahustavad kolesteroolikogumikke, parandavad maksa funktsiooni ja väljutavad maksas olevat kolesterooli seedetrakti kaudu.
Oomega-3-ravimpreparaadid aitavad alandada trigütseriidide ehk vererasvade taset veres, reguleerides arteriaalset vererõhku ja kolesteroolisisaldust.
Artišokki ja maarjaohakat kasutatakse maksafunktsiooni toetamiseks.
Punase riisi preparaadid vähendavad kolesterooli sünteesi maksas, vähendavad kolesterooli imendumist soolestikus ja suurendavad selle eritumist.
Rohelise tee ekstrakt on tugev antioksüdant, millel on omadus vähendada LDL-kolesterooli sisaldust veres. Apteegis on saadaval ka mitmesuguseid kolesteroolivastaseid teesegusid.
Mida teha suure kolesteroolisisalduse vältimiseks?
Kui patsiendi vere kolesteroolisisaldus on normtaseme piiri peal, peaks kõigepealt muutma toitumist (vähem rasvarikkaid toite, magusat ja alkoholi) ning kasutama eespool nimetatud ravimpreparaate.
Kolme-nelja kuu pärast tuleks kolesterooli uuesti mõõta. Kui elustiili muutus ja apteegipreparaatide kasutamine ei ole aidanud, tuleks pöörduda arsti poole, kes kirjutab välja kolesterooli seedetraktis siduvad ravimid. Kui kolesteroolisisaldus on juba esimesel mõõtmisel suur ehk üle 6,5 mmol/l, tuleks kohe pöörduda perearsti poole.
Tervis on eelkõige ikka meie endi kätes. Kokkuvõtvalt võib soovitada: hoidke tervislikke eluviise au sees ja suure tõenäosusega ei kimbuta teid ka enneaegsed haigused.
Kuna suuri asju soovitatakse alustada väikestest, asuge esimese sammuna enda tervemasse tulevikku astumiseks regulaarselt tervisenäitajaid jälgima – nii ei pääse hädad üllatama.
Eesti Ekspressi erileht Terve Pere, aprill 2014.
