Vähiravifond „Kingitud elu” kogus aastaga üle 306 000 euro
Neljapäeval, 5.veebruaril tähistab Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu” oma 1. sünnipäeva. Aastaga on fond vähiravisse annetustena kaasanud üle 306 000 euro ning toetanud 11 abivajajat.
Abisaanud on vanuses 20-77, elavad Eesti eri paigus, pooled neist on eestlased, pooled vene rahvusest. Kõik nad jäid oma ravis ühel hetkel haigekassa ukse taha. Nende ravi tunnistati „mittekulutõhusaks”.
Fond aitas soetada haigekassa rahastuseta ravimeid kokku 75 000 euro väärtuses. Patsiendid said fondi toel kätte kaheksa erinevat tüüpi kasvajatele mõeldud moodsat ravimit (Avastin, Zytiga, Votrient, Stivarga, Sutent, Erbitux, Abraxane ja Nexavar). Neist kalleim maksaks patsiendile apteegis ligi 10 000 eurot kuus.
Heategevus on popp
„Ühe aastaga täistuuridel käivitunud fond on positiivselt üllatanud meid kõiki. Siduda Eesti ühiskonda võitlusse oma inimeste elude eest on suur eesõigus ja vastutus. Tänu fondi doonoritele oleme suutnud aidata kõiki, kes on fondi poole abi saamiseks pöördunud ning nõukogu kriteeriumitele vastanud,” rääkis vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.
„Üks asi on aidata soetada ravimeid, mis maksavad tuhandeid eurosid. Kuid rasket võitlust pidavale inimesele ja tema perele on vähemalt sama tähtis kinkida lootust. Tänan kõiki fondi toetajaid ja pöidlahoidjaid, tänu kellele oleme saanud kinkida lootust ja täisväärtuslikke elupäevi oma kallite seltsis,” lisas Tänavsuu. „Kahe patsiendi ravi rahastamise, kellest üks vajas ravimit Zytiga, teine ravimit Avastin, võttis haigekassa fondilt üle. See on suur võit nii patsientide kui ka fondi jaoks.“
Vähiravifondil „Kingitud elu” on üle tuhande annetaja. Neist ligi paarsada toetavad fondi jõukohase panusega iga kuu (mõni 1 euroga, mõni 100 euroga). Juriidilistest isikutest annetajatele kehtib tulumaksusoodustus. Mitu inimest on lasknud oma sünnipäevakülalistel kingituse asemel fondi annetada või tähistanud spontaanse annetusega mõnda muud olulist eluhetke.
Sünnipäevakink heategevuseks
Fondi asutaja ja nõukogu liige Janek Mäggi: „Eestis on heategevus viimastel aastatel muutunud väga populaarseks - me tahame üksteist aidata, olla hoolivad ka nende suhtes, kes ei ole meie jaoks lähedased, kuid vajavad abi. „Kingitud Elu” on eriline just seetõttu, et see teema puudutab tuhandeid inimesi üle Eesti. Me mõistame, et elu on väärtuslik mitte ainult meile endile vaid ka kõigile meie lähedastele ning ühiskonnale tervikuna. Seda ei tohi asjata kaotada.”
„Vähiraviga tegeleva arstina ja tegelikult ka lihtsalt Eesti ühiskonna liikmena on mul väga hea meel, et vähihaigete ravi peab oluliseks nii palju inimesi, kes oma toetusega fondile ja ka oma töös fondi raames seda näidanud on. See annab jõudu ja energiat ka igapäevatööks ja näitab minu jaoks muuhulgas, et Eesti ühiskond areneb õiges suunas.
Fondi aktiivne tegevus on kindlasti andnud Eesti ühiskonnas selge sõnumi, et raskes olukorras olevate inimeste aitamine on oluline ja läheb paljudele korda. Loodan, et fondi poolt avatud võimalused on innustanud ka arste andmaks haigete heaks nii palju kui võimalik,” täiendas fondi nõukogu liige, onkoloog Peeter Padrik.
Vähiravifond „Kingitud elu” loomise idee sündis ajakirjanik Hille Tänavsuu raviloost. Ta võitles seitse aastat raske vähihaigusega ning sai toetajate abiga 5400 eurot kuus maksnud vähiravimi. Ravim kinkis Hille Tänavsuule aasta täisväärtuslikku elulisa. Sellest arenes välja soov aidata teisi sarnases olukorras abivajajaid.
