Kuidas ilm mõjutab tervist?
Kuigi ilma ja tervise seoseid uuris juba enne meie ajaarvamist arstiteaduse rajajaks tituleeritud kreeka arst Hippokrates, siis tänapäeval peetakse biosfääri ja atmosfääri vahelisi seoseid ning ka ilma mõju inimesele uurivat biometeoroloogiat küllaltki uueks teadusharuks. Venemaal sai vastavateemaline uurimine hoo sisse seoses Peterburi teaduste akadeemia asutamisega 1725. aastal.
Ja kuigi järskude ilmamuutuste korral soovitatakse keskkonnatundlikel inimestel hoiduda suurematest pingutustest, siis kerged jalutuskäigud iga ilmaga ainult karastavad.
Meie oludes toob praegune aeg kaasa üldises plaanis kaht tüüpi ilma: see on kas kõrge õhurõhuga ja külm või siis madala õhurõhuga, pilves ja võimalike sademete ning tuulega, kuid pehmem. Valget aega on vähe ja pilves, pimedad päevad teevad paljud laisaks, toast välja minna ei viitsi, tahaks ainult midagi head süüa.
Aga siinkohal peab olema ettevaatlik: Šoti teadlaste kinnitusel vähendab vähene päikesevalgus inimeste organismis ka D-vitamiini taset, mis omakorda pärsib leptiini aktiivset sünteesi (leptiin on rasvarakkude poolt toodetav söögiisu vähendav hormoon, mis reguleerib ka energia kulutamist) ning seega soodustab ülesöömist ning teeb veelgi laisemaks, lisaks veel paksuks. Kaitsmaks end halva ilma halbade mõjude eest, soovitatakse süüa rasvast kala, mune, seeni ja teisi D-vitamiini sisaldavaid toiduaineid.
Kõrgrõhkkonna puhul on küll ka talvisel ajal lootust selget taevast ja päikest näha, kuid selge ilm toob kaasa ka õhutemperatuuri languse. Sellise ilmaga peaksid olema ettevaatlikud ja raviplaanist kinni pidama eriti hüpertoonikud, sest vererõhku tõstavad nii külm õhk kui kõrge õhurõhk. Ja just talvised kõrgrõhkkonnad pakuvad kõrgeimaid õhurõhunäite, ka Eesti õhurõhu rekord (1060,3 hPa ehk 795mmHg) on mõõdetud jaanuaris.
Mitmel pool maailmas lisatakse ilmateatele ka niinimetatud meditsiinilised ilmaprognoosid, mis hoiatavad, milliste haiguste ägenemist lähipäevil oodata on. Ukrainas on need eriti põhjalikud, näiteks tuulise ja lörtsise ilma puhul prognoositakse viirusnakkuste võimalikku vallandumist ja krooniliste põletike ägenemist.
Väga madal õhurõhk ja selle kõikumine mõjuvad halvasti hüpertoonikutele ja ebamugavad ilmaolud astmaatikutele. Lihtsalt ilmatundlikel inimestel võib niiske külmus ja madal õhurõhk halvasti mõjuda närvi- ja immuunsüsteemile, südamele ja veresoonkonnale ning hingamiselunditele. Kui aga külm talveilm püsib pilvine ja tuuline pikemat aega, võivad süveneda depressioon ja teised vaimsed hädad.
Väga kõrge õhurõhk ja selle järsud muutused on kahjulikud hüpertooniatõve käes kannatajatele ja aju verevarustuse häiretega inimestele. Terve eelmise talve jooksul polnud ühtegi päeva, mil keskkonnatundlikke inimesi ei ähvardanud emotsionaalsed muutused, ärrituvus, närvilisus ja peavalud, töövõime vähenemine, krooniline väsimus ja unetus või vastupidi, hoopis unisus. Alles märtsi lõpus koitsid päevad, mida enam ei iseloomustatud enesetundele ebamugavust tekitavatena. Kuna eriti ilmastikutundlikud on just närvilised inimesed, siis võivad niisugused meditsiinilised ilmaprognoosid isegi hirmutavana mõjuda.
Kuidas aga siis loodust üle kavaldada ja kõigest hoolimata terve püsida?
Kõik tohtrid paistavad olevat seda usku, et parim abimees on karastamine, värskes õhus viibimine ja kerge kehaline koormus. Kroonilised haiged peaksid muidugi järgima arsti ettekirjutusi ning korralikult ravimeid võtma. Kes aga tunneb ravimtaimi ja nende omadusi ning nendega ei liialda, leiab ehk sealtki abi.
Veel soovitatakse kontrastset dušši: keha vaheldumisi kuuma ja külma veega ülevalamist. Sellega tuleks ennast harjutada järk-järgult, alustades soojema veega ja viibides jahedama vee all lühemat aega, ajapikku kontrastsust suurendades. Samamoodi järk-järgult tuleks värskes õhus jalutamist alustada neil, kes muidu enamjaolt siseruumides viibivad – harjumatule organismile võib liiga palju „ilma“ korraga mõne külmetushaiguse tuua!
Elukiri