Emakakaelavähi sõeluuringule peaks jõudma oluliselt rohkem naisi

Naistearstide hinnangul tuleb naisi „sõeluda“ vähemalt 65-eluaastani. Sel aastal lükatakse käima ka kauaoodatud üleriigiline vähiregister.

Eelmisel aastal kinnitas Eesti Naistearstide Selts (ENS) uue mahuka ravijuhendi emakakaelavähi eelse seisundi diagnoosimiseks, jälgimiseks ja raviks. Ehkki olemuselt soovituslik, on tegemist tähtsa alusdokumendiga, mis on mõeldud naistearstidele, onkogünekoloogidele, sünnitusabi ja günekoloogia eriala residentidele, perearstidele, naha-ja suguhaiguste arstidele ja ämmaemandatele – kõigile neile spetsialistidele, kes võivad oma igapäevatöös kokku puutuda naisi ohustava emakakaelavähiga. Juhist koostades on arvesse võetud kogemusi ja suundumusi kogu maailmas, sellest hakatakse lähtuma ka sõeluuringutes.

Kui maailma praktikal põhinevaid naistearstide soovitusi kõrvutada Eesti tänase sõeluuringu korraldusega, siis ilmnevad mõned olulised lahknevused.

Praegu kutsutakse naisi emakakaela uuringule PAP-testi tegema iga viie aasta tagant, noorimad kutsutud on 30-aastased ja vanimad 55-aastased. Sel aastal on 1960., 1965., 1970., 1975., 1980. ja 1985. aastal sündinud naiste kord, kes on haigekassas kindlustatud.

PAP-testi on proovitud teha ka alla 20-aastastele, kuid see pole andnud mingit tulemust. „Juhis soovitab PAP-testi teha mitte varem kui alates 21. eluaastast. Inglismaal tehakse seda näiteks 24. eluaastast,“ räägib Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku naistearst Lee Padrik. „Kuid kui lülitada alla 21-aastased sõeluuringusse, siis tulemust see ei anna. Noortel on papilloomiviiruse esinemine väga kõrge, kuid see ei viita ilmtingimata vähieelsele seisundile. Teismelistel esineb emakakaelavähki ääretult harva, kuid mõnikord võib selles vanuses olla vähk nii agressiivne, et sõeluuring ennetada ei aita.“ Teismeliste emakakaelavähi ennetuseks on maailmas olemas emakakaelavähi vastased vaktsiinid.

Eesti naistearstid soovitavad laiendada sihtgrupi piire vähemalt 65-aastasteni, sest nii kogemused kui ka statistika näitavad, et ka 55.–65. eluaastates esineb kõrge risk haigestuda emakakaelavähk. Eestis aga lõpetatakse just siis sõeluuringule kutsumine. Isegi 65-aastaselt võiks teha viimase uuringu vaid juhul, kui kõik eelnevad testid eranditult on olnud korras. Kui mitte, tuleb PAP-analüüsi teha ka hiljem. Papilloomiviirus võib vähki põhjustada u 15 aastaga.

„Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2011. aastal vanuses 25 –29 kolm emakakaelavähi esmajuhtu, 55 –59-aastaste seas 26 esmajuhtu ja 60–64-aastaste naiste seas 15 esmast juhtumit,“ kõrvutab dr Padrik arve. „Uuringu allapoole toomine palju juurde ei anna, ülespoole viimine küll. Võib-olla on see nii, et kui naised on oma lapsed ära sünnitanud, siis arvavad nad, et enam pole naistearsti juurde asja. Nii jäävadki vähieelsed seisundid või vähi varajane staadium lubamatult sageli günekoloogil diagnoosimata – tullakse siis, kui vaevused on tõsised ning olukord tõsine.“ Nooremad naised külastavad naistearsti sagedamini ning neilt (eriti kaebuste korral) võetakse analüüsi oportunistliku sõeluuringuna (st, ei ole ametliku sõeluuringu sihtgrupp, kuid arst teeb analüüsi ise).

Kuid üks äärmiselt negatiivne külg on Eestis korraldatavate sõeluuringute juures veelgi – see on nende naiste väljajäämine, kel pole haigekassa kindlustust. Nendeni on naistearstide hinnangul sisuliselt võimatu jõuda ja nende naiste hulgas on emakakaelavähi eelsete seisundite osakaal kõrge.

Naistearst nendib, et sõeluuring on oma eesmärgi täitnud siis, kui kutsututest tuleb kohale vähemalt 70 –80 protsenti. Nii see ju haigekassa andmetel ongi – u 70%-line osavõtt. Paraku aga hõlmavad haigekassa andmed vaid ravikindlustatud naisi, praktikute hinnangul võib populatsioonipõhine uuringus osalemise näitaja olla kuskil 30% ligi.

Üksjagu on räägitud ka PAP-testi tulemuslikkusest – kas sellest ikka piisab, et õigel ajal muutusi avastada? „Maailm liigub sinnapoole, et testida esmalt papilloomiviiruse olemasolu – kas üldse on riski haigestuda? Kui see annab positiivse vastuse, kasutatakse täpsustavaid uuringuid. Ameeriklased kasutavad sõeluuringus 1+1 meetodit, ehk siis HPV + PAP test,“ kirjeldab dr Padrik. „Eestis on papilloomiviiruse HPV test üle kahe korra kallim kui PAP-test. Kuid mõlema kasutamine on ravijuhendis loetletud ning ideaalis võiks alates 30.eluaastast HPV analüüsi siiski teha, sest PAP üksi ei pruugi õiget tulemust anda.“ Riiklikus sõeluuringus kasutatakse siiski vaid viimast.

Tänavu 1. jaanuarist on olemas õiguslik alus vähi sõeluuringute registri loomiseks – selle vajalikkusest on räägitud viimased 15 aastat. „Juba 2006. aastal, kui emakakaelavähi sõeluuringuga üle-eestiliselt alustati, tunti sellisest ühtsest registrist puudust, siiani polnud selle loomiseks seaduslikku alust,“ selgitab dr Lee Padrik. „Nii vaatamegi 2015. aastal 2011. aasta haigestumuse andmeid ja nendime, et tulemust on vähevõitu.“