Targad naised valivad emakakaelavähist hoidumiseks vaktsineerimise
Eestis diagnoositakse aastas keskmiselt 160 emakakaelavähi esmajuhtu, enamik neist 35–54-aastastel naistel, tõdeb Põhja-Eesti regionaalhaigla günekoloog Aleksandra Šavrova. Targalt tegutsedes saab aga emakakaelavähki ennetada ja vähieelseid seisundeid edukalt ravida regulaarsete sõeluuringute, naistearsti külastuste ja ka vaktsineerimisega.
Dr Šavrova selgitab, et valdava osa kõigist emakakaelavähkidest põhjustab inimese papilloomiviirus (HPV). Sellesse sageli esinevasse viirusesse nakatuvad nii naised kui ka mehed ja teadaolevalt on üle 100 HPV tüübi. „Enamik neist tüüpidest häireid-haigusnähte ei tekita ja taanduvad ravita. Suure riskiga HPV-tüüpe on teada umbes 20, neist kõige sagedamini põhjustavad emakakaelavähki tüübid 16 ja 18. HPV-6 ja -11 tüüpidel on lisaks suur roll naiste ja meeste suguelundite kondüloomide tekkimisel,” räägib dr Šavrova. HPV võib põhjustada ka kõri-, tupe-, häbeme- ja suuõõnevähki.
Ajavahemikul 1.10.2013–30.09.2014 väljastasid Eesti ravimihulgimüüjad üld- ja haiglaapteekidele 2306 annust HPV vaktsiini.
Dr Šavrova sõnul võivad HPV-ga nakatuda kõik seksuaalselt aktiivsed naised ja vanus ei mängi rolli. Nakatumiseks piisab puutekontaktist või isegi ühest vahekorrast, kuid iga uue seksuaalpartneriga suureneb emakakaelavähki põhjustava HPV-ga nakatumise risk mitmekordseks. Tavaliselt suudab immuunsüsteem viirusest ise jagu saada, aga kõigil naistel nii hästi ei lähe.
Suur abi on vaktsiinist
Dr Šavrova ütleb, et kui HPV vaktsiinid turule jõudsid, tekitasid need paljudes kõhklusi ja poleemikat. Tänaseks leidub küllaldaselt teaduspõhiseid tõendeid HPV vaktsiini ohutuse ja tõhususe kohta. „HPV vaktsiin ei sisalda viiruse geneetilist materjali, vaid koosneb viiruse väliskesta valkudest. Samuti ei sisalda HPV vaktsiinid elavhõbedat ja nakkuslikke aineid. Olulisi kõrvaltoimeid pole samuti,” selgitab dr Šavrova. On kahte sorti HPV vaktsiine: kahe- ja neljavalentne. Esimene kaitseb vähki põhjustavate viirusetüüpide 16 ja 18 eest, teine peale vähi veel kondüloome tekitavate tüüpide 6 ja 11 eest. Lähitulevikus on oodata üheksavalentset vaktsiini, mille vähivastane kaitse on juba 85% või rohkemgi.
Enim teevad arstidele muret vaktsineerimisvastaste ebapädevad sõnavõtud, mida keegi ei tohiks tõe pähe
võtta.
Dr Šavrova sõnul võiks vaktsineerima hakata juba üheksa-aastaseid tüdrukuid, sest noores kehas tekib rohkem antikehasid. Kindlasti tuleks vaktsineerimist alustada enne suguelu algust. Kahevalentse vaktsiini efektiivsust on uuritud koguni kuni 55-aastaste ja neljavalentse vaktsiini efektiivsust kuni 45-aastaste puhul. Oluline on teada, et täieliku kaitse saamiseks tuleb teha vähemalt kaks doosi.
HPV nakkusi, kondüloome, vähieelseid seisundeid ega kasvajaid vaktsiin ei ravi.
Suurimat muret valmistab Eesti naistearstidele aga see, et kuigi HPV-vastane vaktsineerimine aitaks ära hoida pooled emakakaelavähi haigus- ja surmajuhtumid, tuleb selle eest siiani ise tasuda.
