Kas pärast kella 18 võib süüa? Kas paastumine ja taimetoit aitavad kaalu normis hoida?
Pärast kella 18 söömise kohta on öelnud Tartu Ülikooli Kliinikumi arst ja toitumisnõustaja Kristel Ehala-Aleksejev, et tegelikult peaks õhtusöögi kellaaeg olenema sellest, millal magama minnakse: viimane tugevam toidukord võiks olla kolm-neli tundi enne magamaminekut.
„Mis ei tähenda aga siiski seda, et kui voodisse minnakse kell kaks öösel, et siis võiks veel vastu südaööd end tugeva praega kosutada. Kella seitsmeks-kaheksaks võiks olla viimane põhisöök söödud.“
Kui ollakse kaua üleval, võib hiljem midagi kerget võtta. Õhtusöögi kellaajast olulisem on see, et see kipub paljude jaoks olema päeva põhitoidukord. Õhtusöök aga ei tohiks anda rohkem kui 25-30% päevasest energiahulgast.
Ja portsu suurusest olulisem on ka see, mida ta sisaldab. Õhtul pole me enam füüsiliselt aktiivsed, niisiis pole organismile enam vaja suures koguses kütust, sh süsivesikuid ja rasvarikkaid tooteid manustada.
Kas piim on täiskasvanu toit?
„Kui inimene pole allergik ega kannata laktoositalumatuse all, siis on päevas kolme-nelja portsjoni jagu piimatoodete tarvitamine igati teretulnud,“ leiab Ehala-Aleksejev. Hädad tulevad sellest, kui piima ja piimatooteid saab liiga palju. Nii nagu iga liialdus on halb.
Näiteks päevas klaas piima juua, mõned viilud juustu ning 100 g kohupiima süüa on kõigiti kasulik. Kui juua päevas aga 1,5 l piima, siis sellest võib probleeme tekkida. Koormatakse liialt seedeorganeid ja saadakse liialt rasva. Piimatooted on sageli rasva- ja valgurikkad, mistõttu peame õppima neid valima ning nendega mitte liialdama.
Kas erinevate toiduainete koossöömine on vale?
„Selle üle on vaieldud üle 100 aasta. Teatud toiduainete lahussöömise eelistamiseks teaduslik alus puudub, kuid kui kellelegi see sobib, siis miks mitte,“ arvab doktor. „Kui seedeorganid on terved ja söögikogused normaalsed, siis suudetakse ka erinevatest komponentidest koosnev toit edukalt ära seedida.“
Seedehädad tekivad, kui kogused on liiga suured. Mitmed dieedid jagavad eri gruppide toiduained erinevate toidukordade vahele. Me sööme mistahes toiduaineid alati vähem, kui võtame nad eraldi ette. Kui toiduained ära segame, saame sageli mõnusama maitse ja see tekitab isu, mis on samuti üks ülesöömise põhjus. Me sööme sageli mitte nälja, vaid isu pärast.
„Kui eesmärgiks on kaalu langetada, võib mõnikord sellest abi olla, kui erinevaid toiduaineid eraldi süüakse, sest siis sööb inimene lihtsalt vähem. Teatud haiguste, sh seedeprobleemide korral on samuti kasulik toiduaineid lahus süüa, siis on organismil seedimisega kergem toime tulla."
Samas pole ka toiduainete lahus söömine mingi imevahend kaalu langetamiseks. Kõige kasulikum on ikkagi stabiilne, tervislik, mitmekülgne toitumine.
„Kui seedehädasid pole ja toiduportsud on mõistlikud, pole vajadust toiduaineid lahus süüa. Mõistlik kogus võiks olla selline, mis mahub kahe peo peale. Ja me ei peaks toidu kõrvale jooma, ei ole ka vaja kugistada, toit tuleb korralikult läbi närida.“
Kas paastumine aitab?
„Kui see on läbimõeldud, teadlik tegevus, siis võib sellest teatud juhtudel kasu olla. Aga see pole paast, kui lihtsalt kolm päeva ei sööda. Paast eeldab eelteadmisi. Enne paastuma hakkamist tuleb asjatundjaga nõu pidada ja kogu paastutsükkel korralikult läbi teha,“ rõhutab toitumisspetsialist.
Kas taimetoitlus sobib?
Üks trend on praegu taimetoitlus. See aga eeldab veelgi suuremaid eelteadmisi kui paast. Lihtsalt lihast loobumine pole taimetoitlus. Kui loobutakse veel ka piimatoodetest, munast ja kalast, peab endale väga hästi selgeks tegema, kust saadakse kätte kõik vajaminevad valgud, aminohapped, mineraalid, vitamiinid jm. „Meie kliimavöötmes on asenduste tegemine väga keerukas ja riskidega ettevõtmine,“ paneb tohter südamele.
Rusikareeglid tervislikuks toitumiseks
Regulaarne söömine
Seedimine ja kogu organism funktsioneerib paremini, kui sööme regulaarselt. Siis töötab paremini ka ainevahetus ja me saame toitained kergemini kätte. Kahjuks on väga levinud komme, et päev läbi näkitsetakse ja vaid kord päevas, sageli õhtul, süüakse korralikult. Peab olema hommiku-, lõuna- ja õhtusöök.
Toidu mitmekülgsus
„See ei tähenda, et ostan Võru viinerite kõrvale Rakvere viinereid,“ naljatleb doktor. „Mitmekülgsuse juurde käib ka, et jälgin toidu toiteväärtust. Võimalikult vähe tuleks tarbida ületöödeldud tooteid, poolfabrikaate, rafineeritud jahust tooteid, toit sarnanegu võimalikult palju oma algse vormiga.“
Ehala-Aleksejev soovitab uurida toiduainete pakendeid: kui palju on rasva, suhkrut, E-aineid. Võiks harjutada ennast vähema suhkru- ja rasvasisaldusega tooteid sööma, pikema aja jooksul annab see tervises positiivselt tunda. Ja harjutage ennast ka jälgima, kui palju mingist toiduainete grupist te sööte.
Liikumine
Toitumise kõrval ei tohi ära unustada liikumist, rõhutab doktor. Kui pidevalt jälgida tervisliku toitumise reegleid ja liikuda piisavalt, siis ollaksegi enamasti normkaalus ja ei vajatagi mingit dieeti ega muid nippe kaalu langetamiseks. Aastatega küll tekivad organismis muutused, umbes 50-60ndates eluaastates lisanduvad mõned kilod ka tervisliku toitumise korral, aga doktori sõnul on see normaalne. „Vanemas eas on väike ülekaal isegi kasulikum kui väga ilus kaalunumber. Igal eal on oma piirid ja normid. Ei saa vaadata 20- ja 70-aastast samamoodi.“
Söömisharjumuste muutmine
Kui ollakse tõesti ülekaalus ja tehakse endale selgeks, miks see on tekkinud (näiteks liigsest magusa söömisest), siis tuleb harjumusi muuta. Muutuste tekkimiseks on mõnikord vähe vaja. Ehala-Aleksejevil oli patsient, kes tunnistas, et ei viitsi midagi oma kaalu heaks teha.
Toidupäevikust selgus, et ta paneb kohvi-tee sisse alati 2-3 lusikatäit suhkrut. Doktor küsis, kas ta ka seda ei saaks muuta. Lusikatäis suhkrut annab umbes 25 kcal. Patsient jõi päevas 4-5 tassi kohvi-teed, seega tuli iga päev üle 300 kcal suhkru arvelt. Patsient nõustus, et hakkab panema vaid ühe lusikatäie. Ning ainuüksi selle väikese muutusega kaotas ta aastas 5-6 kilo.
Alkoholi vähe või üldse mitte
Tõsine probleem on Eestis alkoholi liigtarvitamine. See võib olla ka ülekaalu põhjuseks ja enam mitte ainult meeste puhul. Näiteks sageli, kui doktor küsib, kui palju patsient alkoholi tarbib, on vastus, et umbes korra kuus. Aga õlut? Igal õhtul. Unustatakse ära, et õlu on alkohol, ka õllejoomisest võib alkoholisõltlaseks saada. Teine grupp alkoholi liigtarvitajaid on nädalavahetuste pidutsejad.
Ole endaga rahujalal
Mõned lasevad kehal aina paisuda, ei tee sellest väljagi, teised rabelevad heitlikult erinevate dieetide ja minnalaskmise vahel. Ehala-Aleksejev soovitab teha endaga rahu, püüda endast aru saada, ka kehaliselt. „Palju meeleheitlikku tegutsemist tuleb sellest, et eesmärgid ja soovid on ebarealistlikud.“
Kui ma ei hoolitse oma keha eest, siis ei saa keha ka minu eest hoolitseda. Õige toitumine on ka endast lugupidamine, osa enda väärtustamisest.
Mõnikord asutakse suure hurraaga aasta alguses dieedile, võetakse õhinal alla, siis jälle juurde jne. Püsivate tulemuste saavutamiseks on õigem tasapisi, väikeste sammude haaval oma eluviis tervislikumaks kujundada.
Dr Ehala-Aleksejev soovitab mitte klammerduda mingi kaalunumbri külge, eesmärk ei peaks ainult number olema. „Tehke endale selgeks, miks te kaalus alla võtta tahate, miks on ülekaal tekkinud ja siis asuge tasapisi, ent järjekindlalt oma eluviisi selliseks kujundama, mis võimaldab teil kaalust alla võtta ja tervislikus kaalus püsida. Rõõmuga elu nautides.“
Elukiri