Helgi Sallo peab ajaga sammu ja tuulab internetis, aga samas naerab: Ma vist surengi Almana!

50 aastat Estonia teatris töötanud Helgi Sallo loeb väga harva, mis tema kohta internetis kirjutatakse. Aga kui ükskord sattus lugema, siis nägi kellegi kommentaari: “Kui Sallo "Õnnesse" tuleb ja seal jälle vinguma hakkab, siis ma keeran hääle maha."

“Ega siis mina ei vingu,” ütleb Sallo selle peale. “See vinguja on Alma."
Tänavaintervjuus ütles üks proua, et tema mäletab veel seda aega, kui Alma Estoniasse tuli ja nüüd on ta juba Alma mis Alma.
See inimene, kes 1964. aastal “West Side´i loo” lavastusse Estonia teatrisse tuli ja on sinna juba 50 aastat n-ö sisse kirjutatud, on ikka Helgi Sallo.

"West Side´i lugu" 1964: Helgi Sallo ja Harri Vasar. Foto Rahvusooper Estonia.

Alma tuleb Helgi Sallo ellu ainult seoses "Õnne 13ga”. Nüüd võib ilmselt kõhklematult kirjutada, et Almat kehastava näitleja pärast, kes on mänginud Alma Õnne tänava seltskonnas värvikaks kujuks ja saanud nii populaarseks, et sealt väljumist justkui polegi.
"Ma vist surengi Almana," naerab Helgi.

Tunnevad ära ka need, kel telerit ei ole

Helgi Sallo on oma rollidele ikka lähedal olnud, nii et selles pole midagi imelikku või üllatavat, et teda rolliga samastatakse. Publikule annab ta nii palju, kui tal anda on. Kindel on see, et Sallo pärast ei jää ükski roll lavastaja portfelli. Kõik temaealised mäletavad Helgi Sallot teatrist ja loevad ta rollid üles, mida Sallo laval on mänginud.
Isegi Balti jaama eluheidikud, kes 1960-70. aastatel olid järje peal ja vaatasid "Horoskoopi", tunnevad Sallo ära ja paluvad käe peale autogrammi. Kogu nende noorus on möödunud ju "Horoskoobi" laulude saatel. Ja äkki ilmub silmade ette Helgi Sallo. Õnnepäev ju!

Trollibussis "täpid" kõrvades

Helgit mõnevõrra üllab see, et ka puberteedieas noored vaatavad “Õnne 13” seriaali, küsivad bussis autogrammi ja teevad oma vaimukat nalja. Ta on selle tähelepanuga juba harjunud. Aga trollibussi kolinaga veel mitte: "Mul on need nn täpid kõrvades, kui ma trolliga sõidan.” See võib tekitada kõrvalistujates parajat segadust, kas Sallo kuulab ka juba tümpsu?
“Aga mina kuulan klappidega Cliff Stewartit või Mozartit ja võin igal ajal klapid peast võtta, kui see kedagi peaks häirima.”

Helgi käib internetis 2008. aastast

“Õnne 13” Alma on ka nüüd moodne inimene ja tegi endale Facebooki konto. Tõsi, Alma osutus äärmiselt naiivseks ja kandis peaaegu kogu oma pensioni võrgustiku kaudu abi palunud noorele naisele.

Alma ja Mare (Anne Veesaar) räägivad Facebookist. Foto ERR.

Helgi Sallo nii naiivne internetikasutaja ei ole. Helgi ütleb, et kui ta vahel kodus juhtub olema, siis müttab pool päeva internetis. Suunurgas naerukurd, ütleb ta, et neid vabu päevi on nii vähe, aga ta on suur "paaniker" ega tee ühtegi sammu prauhti otsustades, vaid valmistab kõike kaua ette. Mitte nii nagu Alma. Konkreetselt tähendab see, et näiteks enne reisi käib Helgi arvutihiirega kõik lennujaamad enne läbi, kui kusagile välismaale sõitma hakkab. "Ühest küljest selline olukorraga kohanemine säästab ka inimest," ütleb ta.
Helgi tegutseb internetis 2008. aastast peale. Tuulab, nagu ta ütleb. "Nii tore ju! Käin noolega seal kõikvõimalikud maailma teatrite lavad läbi ja vaatan, kus midagi toimub. Ma lausa naudin seda! Vahel ei võta hommikumantlit ka seljast ja saan kaks-kolm tundi arvutis ringi tuulata. Päev on küll tühja läinud, aga enesetunne on hea." Kuni ükskord õhtul märkab, et prügi vaja välja viia, aga siis mõtleb, et küll homme viib.

Vaatab vanu “Õnnesid”

“Õnne 13” Alma saab internetis tõenäoliselt kõvasti pügada, kui oma raha lihtsameelselt abipalujale saadab. Mõni vaataja tahaks ehk kõigest hingest naerda tema naiivsuse üle. Teine jälle imestab, kuidas küll Alma, muidu nii nutikas ja kaaluv naine, nii tobedaks tehakse.
Kas näitlejale endale ei tundu, et Alma tegelikult nii lihtsameelselt ei käituks? Helgi ainult muigab. Kui televaatajal on mitu küsimärki, võib ju näitleja vahel olla lausa küsimärkide vahel, kuidas ta on loosse sisse kirjutatud. Aga see ei loe, mängida tuleb ikka.
Helgi ütleb naljatades, et talle meeldib pigem vaadata kordusi, vanu "Õnnesid", kus ta veel noor ja ilus oli.

"Õnne 13" 1. hooaeg 1993: Alma ja Johannes (Kaljo Kiisk) ning režissöör Tõnis Kask. Foto ERR

Autojuhi närvi ei ole

Seega Helgi Sallo on moodne internetiinimene. Aga nii moodne ta ei ole, et autot juhiks. Kõik oma sõidud teeb ta ühistranspordiga. "Ma olen aguliplika ja mul pole kunagi autot olnud, nii et see kogemus puudub. Mul puudub lihtsalt see närv. Ma olen maal autojuhtimist proovinud, sõber õpetas, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest niipea, kui teine auto vastu tuli, lasin hirmunult käed kohe roolist lahti."

Teatritöö jätkub

Helgi Sallo on endiselt hõivatud ka teatris erinevate etendustega laval ja Rahvusooperi lava taga näitejuhi ametis proovisaalis. Vaba aega napib, aga ta on rahul. Vahel läheb Helgi oma ajaga juba kesköösse, jalatallad löövad tuld, aga teistmoodi ta ka ei ka osaka. Nähtavasti on see tempo kontimööda.
Etendus pole ju üksnes see, mis toimub siinpool eesriiet, etendus on see, mis toimub lava ja publiku vahel. Sealpool eesriiet teatakse, et Sallo päästis jälle mingi etenduse ja on ainuke, kes etendust juhib."Ma oleksin siis ju monoteatris," leiab Helgi ja ütleb, et ta pole ammugi mitte tähtsam teistest. “Partner on esimese tähtsusega "asi" laval.” Ja etenduse osalised üksteisega nii tihedas põimingus, et neid eraldada ei saa. Võib lausa jääda mulje, et teatris kõik käivad kõigiga. "See on vaataja probleem. Mis saab parem olla, kui see särin, mis laval kahe inimese vahel tekib ja kaugemale ei lähegi. Näitleja kasutab selle energia laval ära, et publikut nakatada. Kõik see kuulub elukutse juurde. Reaalses elus ei ole ju mõeldav, et täna armastad ühte, homme teist."

Mida "Õnne 13st" kohvilauas räägitakse

Kas Helgi Sallo teab? Selgub, et ei tea. Juhtus niisugune lugu, et üks proua tuli kohvikusse sõbrannaga kokku saama, tervitussõnad huulil: “Täna on ju õnnepäev!” Mis tähendab, et oli laupäev, kui televiisorist tuleb kell 20.30 "Õnne 13". Sõbranna leidis vastuseks, et see "Õnne" hakkab juba ära vajuma, sest nooremapoolsed tegelased kogu aeg vigisevad. "Ja need vinduvad kahtlustused oma meeste suhtes ajavad haigutama. Tavaline mees-petab teema! Ega ikka Sallo ja Komissarovita seda õiget särinat sisse ei saa. Kasvõi juba ainult see, kuidas Luule Komissarovi Laine turul käib, on omaette vaatepilt. Tore vaadata, kui Laine ennast puhevile ajab ja Jürkaga seletab või kuidas Ülu lehmadega räägib. Nad kohe oskavad ja seda tahad vaadata."
“Oled ju saanud ka seda vaadata,” lisas teine. "See on ka tore, kui Laine jälle mõnd Lepiku Salme küla-uudist Almale edasi vaterdab ja Alma nägusid teeb. Ei tea, miks see Einar küll mängust välja jäeti? Seda, kuidas Einar (Ago-Endrik Kerge - toim) oskas Almale naha vahele pugeda, oli huvitav jälgida. Nii tore paar oli. Kui ikka avameelselt öelda, siis viimasel ajal seda õiget Õnne-tunnet peale ei tulegi."
Aga elu läheb edasi ja ka “Õnne 13” läheb edasi. Võib-olla saavad kaks prouat oma tahtmise?

"Õnne 13" 2000. aastal: arvuti polnud juba siis Almale võõras. Foto ERR