Psühhiaatrilise haigusega inimene peab arstiaega ootama mitu kuud

Dr Ants Puusild Pärnu psühhiaatriakliinikust kinnitas, et aastatega on Eesti inimesed muutunud teadlikumaks psühhiaatriliste haiguste olemusest ning pöörduvad ise sagedamini spetsialistide poole. Samas ei ole kõik, näiteks mõned spetsiifilised ja väga vajalikud skisofreeniaravimid, täna võrdselt üle Eesti kättesaadavad.

„Psühhiaatriliste haiguste ravi on Eestis samal tasemel kui mujal läänemaailmas, kuid muret teevad eelkõige pikad järjekorrad, mistõttu ei jõua abi selle vajajateni ikkagi nii kiiresti kui võiks,“ märkis Pärnu psühhiaatriakliiniku juht dr Ants Puusild.

„Laias laastus võiks tuua sellise näite, et kui 15 aastat tagasi oli Pärnus üks psühhiaater ja järjekordi ei olnud, siis täna on 11 psühhiaatrit ja järjekorrad on mitu kuud pikad. Usun, et sarnane tendents on märgatav ka mujal Eestis.“

Kindlasti ei tasu selle taga kahtlustada suurenenud haigestumust, vaid põhjuseks on eelkõige inimeste teadlikkuse kasv, mis on tervitatav. „Sarnaselt paljudele teistele haigustele kehtib ka psühhiaatriliste haiguste ravis põhimõte, et ilma õigeaegse sekkumiseta areneb haigus kiiremini,“ selgitas Puusild. „Näiteks skisofreenia puhul on uuringud kinnitanud, et mida kauem on psühhoos ravita, seda suurem on selle vältel tekkiv ajukahjustus ja seda halvem on edasine prognoos. Seetõttu on tähtis, et meil säiliks ikkagi teatav valmisolek neid olukordi ennetada.“

Skisofreenia tekkepõhjused ei ole tänaseni täpselt teada, kuid ülemaailmne statistika näitab, et haigust põeb umbes 1% elanikkonnast olenemata rahvusest, soost või riigist – Eestis seega ca 13 000 inimest. Skisofreenia eripäraks on, et suur osa haiged ise ei usu oma diagnoosi või loobuvad ravist enneaegselt – kuid ilma ravita esineb ca 80%-l hiljem tagasilööke.

„Skisofreenia puhul ei saa lähtuda loogilisest eeldusest, et patsient raviskeemi täielikult järgib, nagu seda võib oletada näiteks vähipatsientide puhul, kellele valu haigust pidevalt meelde tuletab. Tegemist on väga komplitseeritud haigusega,“ selgitas Puusild.

„Selliste patsientide jaoks on pääseteeks n-ö uue generatsiooni pikatoimeline süstimisravim, mida on võimalik annustada vaid kord kuus kontrollituna psühhiaatri või õe poolt. Täna on Eestis see soodusravimina kättesaadav üksnes haiglateenusena, mis tähendab, et üksikuna töötav psühhiaater sellist ravimit oma patsiendile anda ei saa. Selliselt ravimi soodustamine on loonud olukorra, kus ravim on riigis ka väga ebaühtlaselt kättesaadav.“

Skisofreeniaravi saab Eestis ametlikel andmetel ca 8900 inimest. Umbes 18% patsientidest on täna süstitavate depooravimite peal ning nende seas on uue põlvkonna pikatoimeliste süsteravi vajajate hulk tõenäoliselt palju suurem, kui tänane toetusüsteem seda võimaldab määrata. Skisofreenia tabletiraviks kasutatakse erinevaid antipsühhootikume.

Skisofreeniasse haigestutakse peamiselt 20ndate eluaastate alguses, mille tõttu jäävad patsientidel sageli pooleli õpingud, töö ja katkevad suhted. Lisaks emotsionaalsetele kannatustele, mida haigus põhjustab haigele ja tema lähedastele, kaasnevad sellega ka mitmed materiaalsed kahjud – kõrged ravikulud, töövõimetuspension, üldine töövõimekaotusest saadav kahju ning haigusega kaasnev kõrge suitsiidide arv.