Ka täiesti tervislikku elu elades pole võimalik vähki haigestumist vältida
„Vähiravis kasutatakse kirurgilist ravi, kiiritust, ravimeid ning nende erinevaid kombinatsioone. Ravi eesmärk on haigus välja ravida, kui see ei õnnestu, siis anda juurde nii palju hea kvaliteediga elu kui võimalik,“ rääkis dr Peeter Padrik.
„Iga ravi on finantseeritud läbi Eesti Haigekassa, kellel on selge metoodiline süsteem, kuidas uued meetodid ravis kasutusele võetakse – see on meie suur pluss. Uue ravivõimaluse juures hinnatakse meditsiinilist tõenduspõhisust ning kulutõhusust – arvutus, mis näitab, kui palju maksab uue meetodiga võidetud elu võrreldes vana meetodiga." Haigekassa arvutuste järgi on ühe võidetud eluaasta maksimaalne maksumus 42 000 eurot, kui ravi maksumus tõuseb üle selle, siis on see haigekassa jaoks küsitav.
„Näitena võib tuua melanoomi ravimi Ipilimumab, mis pikendab elulemust 6,4 kuult kümnele. Ravi maksab keskmiselt 92 000 eurot aastas. Ühe aasta pärast ravi on elus 46%, kahe aasta pärast 24%,“ märkis onkoloog.
„Peaksime leidma lahenduse, kuidas ühendada omavahel reaalsed haigused ja elud ning haigekassa poolt rahas mõõdetavad eluaastad. Numbrite taga on inimeste elud ja lood, mida rahas mõõta ei saa. Selle jaoks ongi abiks fondid nagu Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu“, “ lisas Padrik.
Konverentsil „Heategija – riik või inimene?“ osaleb „raskekahurvägi“ Eesti heategijaid, visionääre, ettevõtjaid, poliitikuid, arste, juhte, patsiente jt. Sõna võtavad Toomas Paul, Jaak Aaviksoo, Maris Jesse, Hans H. Luik, Toivo Tänavsuu, dr Peeter Padrik ja Tanel Ross.
Innustavaid lugusid räägivad igapäevased heategijad nagu SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv ning MTÜ Oleviste Hoolekanne juhatuse liige Riina Solman. Konverentsi avas sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt ja päeva juhib näitleja Märt Avandi.
