„Haavakese kujunemist aftideks saan ma vahel ära hoida üksnes siis, kui asun katkist kohta kohe taruvaigupiiritusega tupsutama. Et sellest kasu oleks, pean ma seda tegema iga natukese aja tagant, aga pigem läheb nii, et aftidest mul pääsu ei ole,” kõneleb Eve.

Samamoodi teab naine juba ette, et „nüüd on oodata afti tulekut”, kui käsil on stressirohke periood või kui ta külma saab. Nohu või kurguvaluga kaasnevadki tal sageli aftid.

„Nii on see juba lapseeast peale ja nii see vist jääbki,” ohkab Eve, kes on nõu pidanud nii oma perearsti kui ka hambaarstiga. Esimesena märgitu tõdes, et on aftidega ise samuti terve elu kimpus olnud ning niisugust ravi, mis nende taastekkimise täiesti ära võtaks, meditsiin ei tunnegi. „Arst ütles, et võime ju immuunsüsteemi tugevdava ravi läbi teha, aga tema kogemus on näidanud, et sellest eriti kasu ei ole,” meenutab Eve, lisades, et veel õpetas arst teda hambaid Parodontaxiga pesema ning soovitas aeg-ajalt teha ka C-vitamiini kuuri.

„Parodontaxiga pesemine aftide teket mul ära hoida ei aita, küll aga on selle hambapastaga pesemisest leevendust siis, kui mul aftid suus on,” nendib Eve. C-vitamiini kuuriga ta aegajalt end turgutab, kuid ei ole märganud, et afte seetõttu harvem suhu tuleks.

Ka hambaarst ei tõdenud muud, kui et mingit tõhusat abinõud aftide ärahoidmiseks ta anda ei oska – nende täpseid tekkepõhjusi lihtsalt ei teata. Eelmainitud suu limaskesta vigastamine ja stress on aftide tekkes olulisel kohal.

Valus, aga tõhus

Aja jooksul on Eve afte ravitsema õppinud – hästi aitab juba eelmainitud taruvaigupiiritus, aga sellega afte määrida on väga valus. See-eest on pärast tükk aega suus parem tunne. Valule leevendust toovad ja aftide parandamist kiirendavad ka kurgupõletiku puhul kurku pihustatavad ravimid, näiteks Jox ja Hexoral. Hästi on aidanud ka Mundisal geel, millega määrides on esimesel hetkel samuti väga kibe tunne, aga see-eest järgneb kohe valule leevendus ja ka paranemine on kiirem.

Aftide raviks kasutatakse ka kortikosteroide, aga neid ilma retseptita ei saa.

Suuhügieeniga, õigemini puuduliku suuhügieeniga afte ei seostata, küll on rida haigusi, millele on inimene.ee andmetel iseloomulik aftide teke. Nendeks on Behceti tõbi, Crohni tõbi, haavandiline koliit,·malabsorptsiooni sündroom, teraviljavalgu talumatus, HIV-infektsioon, vitamiinide puudulikkus, tsükliline neutropeenia.

Lohakast hambapesust

Seevastu teine suu põletikuline haigus – igemepõletik ehk gingiviit seostub otseselt puuduliku suuhügieeniga. Hambaarst.ee andmetel algab krooniline gingiviit katu kogunemisest hammaste ümber. Samuti sõltub sellest haiguse edasine areng.

Eelsoodumuse katu tekkeks võivad luua ka mitmed faktorid, nagu suu limaskesta vigastused, katkised hambad, hammaste vale asend jms.

Gingiviidi tunnusteks on igemepunetus ja igeme kuju muutus – igeme hammastevahelised teravad näsad muutuvad paistetades ümaraks ja töntsiks. Tõsise paistetuse korral võivad igeme ja hammaste vahel moodustuda igemetaskud. Igemed võivad veritseda, tavaliselt hammaste harjamisel, aga ka kõva toitu süües või ka iseeneslikult.

Vahetevahel, hammaste harjamisel võivad igemed olla valulikud. Sel juhul peaks harjama hambaid õrnemalt.

Gingiviidi tavaline sümptom on halb hingeõhk, millega võib kaasneda ebameeldiv maitse suus. Harvem esineb igemete vohamist ja haavandeid.

Igemepõletiku ravi on õige suuhügieen, kusjuures lisaks hammaste harjamisele tuleb kasutada ka abivahendeid (hambavahetikud, -harjad, -niidid jne). Hambakivi tuleb arsti juures eemaldada lasta.

Et gingiviit ei areneks edasi parodontiidiks – hammast ümbritseva koe krooniliseks põletikuks – peab suuhügieen olema äärmisel hoolikas.