Diabeeti ei saa ravida, küll aga kontrolli all hoida
Diabeet puudutab meid kõiki. Tervelt 5% Eesti elanikest ehk ligi 70 000 inimest põevad I või II tüüpi diabeeti. See tähendab, et kõigil meil on peres, sõpruskonnas või kolleegide seas keegi, kellel on diabeet. Täna 14. novembril, ülemaailmsel diabeedipäeval, on õige hetk küsida - kuidas tal läheb?
Diabeeti ei saa ravida, aga diabeedi kontrolli all hoidmine aitab ära hoida hilisemaid tüsistusi, mille hulka kuuluvad pimedaksjäämine, neerukahjustused ja jalgade amputeerimine. Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu (ELDÜ) juhatuse liikme Piret Loometsa sõnul on hea diabeedi kontroll oluline ja kordades odavam kui tagasipöördamatute tüsistuste ravi.
“Põhjamaades, kus diabeeditarvikud on kõigile kättesaadavad, tehtud uuringud näitavad, et I tüüpi diabeeti haigestunud inimese eluiga võib tänapäeval olla pikem diabeeti mittepõdevast inimesest, kuna diabeeti põdev inimene pöörab suurt tähelepanu tervislikule toitumisele ja kehalisele aktiivsusele,” selgitas Loomets.
Kahjuks on Eesti Haigekassa Tartu Ülikoolist tellitud insuliinipumbaravi kulutõhususe uuringu põhjal seisukohal, et pumbaravi ja pidev veresuhkru jälgimine ei ole kulutõhusad, kuna nende hinnangul pole inimese tervise hoidmise pikk perspektiiv oluline. Loometsa hinnagul jäi uuringu tegijatel hindamata tervikpilt.
“Arvestada tuleb seda, et täna diagnoosi saanud inimene peab ravimite ja tarvikute toel oma tervist hoidma terve eluea. On ju selge, et täna diabeeti põdeva inimese ravivahenditesse investeeritud eurod võimaldavad tulevikus kokku hoida sama inimese kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid ravi- ja sotsiaalabikulutusi,” ütles Loomets.
Tervikuna on võrreldes viie aasta taguse ajaga Eestis diabeediravi osas kindlasti olukord paranenud. Ravitarvikutest on muutunud kättesaadavamaks veresuhkru testribad, süstenõelad ning torkevahendid. Haigekassa hüvitab osaliselt lastele pumbaravi ja pideva veresuhkrutaseme jälgimise sensoreid, kuid kahjuks mitte piisavas koguses.
Eesti põeb 1. tüüpi diabeeti 630 last, nendest 300-l on insuliinipumbad. Valdava enamuse isnuliinipumpadest on Eesti lapsed saanud heategevuse toel. ELDÜ poolt läbiviidud uuringu kohaselt vajavad insuliinipumpa veel vähemalt 100 last. Kahjuks ei suuda enamus Eesti peresid 1600 eurose omaosalusega kõige kaasaegsemat insuliinpumpa lapsele osta. Sellest vajadusest tingituna alustabki ELDÜ heategevuskampaaniaga lastele insuliinipumpade soetamiseks.
