Valu on organismi kaitsefunktsioon. Valuga antakse märku kudede vigastustest või nende vigastuste ohust, et inimene teaks asuda ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Piltlikult ja drastiliselt võiksime ilma valu tundmata lasta oma käel või jalal lõkkes ära põleda, ilma et seda jutuhoos märkaksime... Seega on valu pigem sõber kui vaenlane.

Ometi on valu emotsionaalselt ebameeldiv, sest muidu me ei hakkaks otsima valu põhjust (üksikut ärritust või haigust) ning otsima abinõusid, kuidas sellest vabaneda.

Teisalt on valu subjektiivne tunne. Mitte keegi peale valu tunnetaja ei oska kirjeldada valu iseloomu, tugevust, lokalisatsiooni. Ka see on üks põhjus, miks oleks meil igaühel mõistlik valust ja selle vaigistamisest rohkem teada.

Ida-Tallinna Keskhaigla on võtnud oma üheks missiooniks tõsta elanikkonna ehk (potentsiaalsete) patsientide terviseteadlikkust, kutsudes kõiki soovijaid tasuta koolitustele. Ühel niisugusel loengul rääkiski pikaaegsete kogemustega valuraviõde Merle Paliale valust – nii teoreetiliselt kui praktiliselt ehk siis said kuulajad paremat aimu sellest, miks ja millist valurohtu arstid mingil konkreetsel juhul välja kirjutavad. Allpool väike ülevaade, mida oleks ehk igaühel meist kasulik valust teada.

Äge ja krooniline valu

Nii valu põhjustaja leidmise kui ka ravi valiku seisukohast on vaja eelkõige vahet teha ägedal ja kroonilisel valul.

- Valu liigitust ajafaktori järgi võiks aga alustada hoopiski mööduvast valust. See valu ei seostu otsese koekahjustusega, vaid on organismi kaitsev reaktsioon mingi kahjustava teguri või ülekoormuse eest ning on mööduva iseloomuga.

- Äge valu kestab vähem kui kuus kuud. Ägeda valu põhjus on enamasti selge, see on lokaliseeruv ning olemuselt reaktsioon traumale, operatsioonile, ägedale sisehaigusele, põletikule ning möödub kahjustuse paranedes. Äge valu allub hästi valuvaigistitele.

- Krooniline valu kestab kauem kui kuus kuud. Ravile allub niisugune valu halvasti, mõjutades igapäevaelu ja pärssides sotsiaalset aktiivsust. Lisaks valuaistingule võivad tekkida unehäired ja depressioon. Kroonilisest valust võib kujuneda ka iseseisev haigus, mis oma kaebustega mõjutab ka valukannataja lähedasi.

Kroonilise valu korral kaasatakse raviprotsessi sageli mitme eriala spetsialistid. Ravi käigus tegeldakse valu leevendamisega, eesmärgiks seatakse täiesti valuvaba uni. Tähtsaks peetakse füüsilise aktiivsuse, elukvaliteedi säilitamist. Ravi juures on eriti tähtis ravimite manustamise regulaarsus ning õiged annused. Patsiendid vajavad pikaajalist ravi ning selle ümberhindamist vastavalt haiguse faasile. Kroonilist valu põhjustavad näiteks reumatoidartriit, artroosid jne.

Valu tekkemehhanism

Valutundlikke närvilõpmeid, mille ärritamine annab valuaistingu, nimetatakse notsitseptoriteks ehk valuretseptoriteks. Valuaisting tekib, kui mehaanilised, termilised või keemilised tegurid mõjutavad kudedes paiknevaid notsitseptoreid (spetsiifilised valutundlikkuse eest vastutavad närvikiud).

Valu võib jagada tekkemehhanismi järgi: termiline, keemiline, põletikuline, neuropaatiline jne.

Kroonilise valu üheks variandiks on fantoomvalu, mis tekib jäseme amputeerimise järgselt. Inimesel on tunne, nagu valutaks see kehaosa, mida enam pole. Sellel valul on mitu tekkemehhanismi. Üks nendest – õigeaegselt ravimata äge valu. On olemas ka psühhogeenset valu, mille puhul inimene tunneb näiteks kurbust või depressiooni füüsilise valuna.

Legendid, müüdid, valed seisukohad

- Valu on vanaduses paratamatu. Nii inimese lähedased kui paraku ka mõned meedikud usuvad, et valuaisting on seotud vanadusega, enamgi veel – vanainimene mõtleb sageli valu lihtsalt välja. See seisukoht on väär: esiteks ei näe me teise inimese sisse ehk ei tea tema valu suurust, ja keegi ei pea valu kannatama.

- Parem teha süsti. Usutakse, et süst mõjub kiiremini ja “ei hakka maole”. Tegelikult on tänapäeval tablette, mis mõjuvad kiiresti, ja neid, mille mõju on aeglasem. Nii tablett kui süst toimivad organismile läbi vere. Korduvad süstid võivad aga tekitada infektsioone, tüsistusi. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) soovitab eelistada ravimi suukaudset manustamist.

- Arstid kirjutavad liiga palju rohtusid. Sageli on just kroonilise valu puhul vaja ravimeid omavahel kombineerida, et saada vajalik mõju. Arst määrab igale patsiendile just tema näidustusele vajalikud individuaalsed ravimid ja manustamisskeemi.

- Võtan valuvaigistit vaid tugeva valu korral. Nii ägeda kui kroonilise valu korral kirjutab arst välja kindla raviskeemi. Kui neid ravimeid regulaarselt ei võeta, on (eriti kroonilist) valu palju raskem välja ravida. Ühekordne valuvaigisti manustamine on mõistlik eespool kirjeldatud mööduva valu puhul.

- Valuvaigistid tekitavad sõltuvust. Psüühilist sõltuvust tekitavad vaid vale põhjusega võetavad valuvaigistid.

Valuravi põhimõtted ja eesmärgid

- Tänapäeval lähtuvad meedikud põhimõttest, et igal inimesel on õigus valuvabalt elada.

- Kui valu mõõta skaalal vähene – keskmine – tugev, siis alates keskmisest valust tuleb alustada tõsist ravi.

- Väljaravimata valu põhjustab depressiooni, sotsiaalse aktiivsuse langust ja unehäireid. See kõik tekitab kannatusi inimesele endale, tema lähedastele ja kokkuvõttes kogu ühiskonnale.

- Valu püütakse leevendada nii palju kui võimalik.

- Patsiendile pakutakse parimat valuleevendust vähima kõrvaltoimega.

Tähtsamad valuravimid

- Paratsetamooli kasutatakse nõrga ja keskmise valu korral. Paratsetamoolil on palavikku alandav tsentraalne toime, kuid tal puudub põletikuvastane toime.

- Mittesteroidsed põletikuvastased ained: ibuprofeen, ketoprofeen, indometatsiin, diklofenakk jne. Need ravimid on põletikuvastased, jälgida tuleks päevas lubatavat maksimaalset annust. Vastunäidustatud on: seedetrakti haavandid, seedetrakti verejooks ja astma. Neid ravimeid omavahel ei kombineerita.

- Opioidid. Retseptiravimid: kodeiin, divesinikkodeiin ja tramadool. Kombineeritakse vajadusel mitteopioidsete valuvaigistitega ning lisatakse toetav ravim. Tugevamate opioidide hulka kuuluvad morfiin, oksükodoon, fentanüül ja petidiin. Viimast kasutatakse vaid haiglas. Väga tugeva valu korral tuleb manustada tugevaid opiaate kombineeritult mitteopioidsete valuvaigistitega ning lisada toetav ravim.

- Vajadusel lisatakse valuvaigistitele antidepressante, millel on ka endal kergelt valuvaigistav toime. Samuti rahusteid, unerohtu jne.

Ravimivaba valuravi

Ravimite kõrval ei tohiks unustada nn ravimivabasid ravivõtteid: lõõgastusprotseduure, soojendamisi, massaaži ja kõike neid tegevusi, mis teevad tuju heaks.


Tasub teada

Kust saab valuabi

1990. aastal loodi valu uurimise ja raviga tegelevate spetsialistide ühendamiseks Eesti Valu Selts (EVS).

Nüüdseks on meil loodud mitmeid spetsiaalseid valukabinette, kuhu patsient saab suunamiskirjaga või -kirjata pöörduda.

- Ida-Tallinna Keskhaigla valukabinet – vajalik perearsti või erialaarsti saatekiri. Onkoloogilise haigusega patsiendid saavad konsultatsioonile ühe nädala jooksul ilma saatekirjata.

- Põhja-Eesti Regionaalhaigla – onkoloogilise haigusega patsiendid ilma saatekirjata, muu kroonilise valuga patsiendid ainult Põhja-Eesti Regionaalhaigla eriarsti saatekirjaga.

- Rakvere Haigla – vähihaiged saavad konsultatsioonile ühe nädala jooksul.

- Tartu Ülikooli Kliinikum.

- Pärnu Haigla.

- Ida-Viru Keskhaigla.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid