Mitu korda minutis peaks süda lööma?

Normikohaseks südame löögisageduseks ehk pulsisageduseks peetakse täiskasvanud inimesel rahuolekus 60–90 lööki minutis. Nagu iga asjaga, ei pääse siingi mööda individuaalsusest ning ka nimetatust mõnevõrra erinevat näitu saab veel normaalseks pidada.

„Kui maratonijooksja pulss on rahuolekus 40, siis see pole patoloogiline, sest füüsiliselt heas toonuses inimese pulss ongi madalam,” tõdeb dr Margus Viigimaa. On normaalne, et öösel lööb süda alla 60, aga ka alla 50 löögi minutis.
Kui aga üle 65-aastase inimese südame löögisagedus kipub pikema aja vältel alla 60 (eriti veel alla 50 löögi minutis) jääma, tuleb selle põhjust arsti juures uurida.
Vananedes jääb nõrgemaks inimese südame siinussõlm, mis südametöö aluseks olevaid elektrilisi impulsse tekitab. Sel juhul jääb ka pulsisagedus madalamaks ning inimene võib vajada südamestimulaatorit,” selgitab dr Viigimaa
Iseäranis tuleks arstiga konsulteerida siis, kui inimene end kehvasti tunneb – kui südame löögisagedus püsib pikka aega väike, tekib väsimus ja peapööritus. Kui kahe südamelöögi vahele jääb pikk vahe, võib tekkida minestus- või segasushoog.

Pulsisageduse taastumine

Ka sagedasem pulss ei pruugi automaatselt kohe patoloogiale viidata. On täiesti normaalne, et näiteks närvis olles südametöö kiireneb – süda justkui taob kurgus. Olukorra rahunedes normaliseerub ka pulss. Niisamuti suureneb pulsisagedus füüsilise tegevuse korral ja taastub puhkeolekus.
Pulsi taastumine on väga oluline näitaja,” lisab dr Viigimaa. Selle põhjal saab näiteks hinnata, kas treeningukoormus on jõukohane. „Hea näitaja on hommikune pulss,” selgitab dr Viigimaa. „Kui inimene on eelmisel päeval teinud trenni, ei tunne end hommikul hästi ja ka pulss on kiirem, näiteks tavapärase 60 asemel 75, on eelmisel päeval liiale mindud.”

Kui tavapärane pulsisagedus pärast treeningut ei taastu, viitab liiga suurele treeningukoormusele. Heas füüsilises vormis inimestel taastub tavaline pulsisagedus ka pärast väga suurt koormust viie kuni kaheksa minutiga. Vähetreenitute pulss kipub dr Viigimaa sõnul saja löögi juurde jääma ka veel viiendal minutil pärast füüsilise tegevuse lõppu. Alati tasub muidugi pulsilugemise kõrval jälgida ka enesetunnet.
Järjekindlalt treenides, kusjuures tähtis ei ole mitte intensiivsus, vaid just regulaarsus, füüsiline vorm paraneb ja ka normaalne südametöö taastub varasemast kiiremini. Füüsilist vormi saab parandada juba tavapärasest rohkem liikudes, näiteks käia võimalikult palju jalgsi, kasutada treppi, mitte lifti jms.

Liiga kiire pulss

Rahuolekus pidevalt sagenenud pulss, iseäranis kui süda on rütmist väljas, viitab juba tõsistele tervisehädadele ja vajadusele arsti poole pöörduda.
„Sagedasti esinev südamerütmi häire on kodade virvendusarütmia. Seda esineb kuni 2% elanikel ja eriti vanemas eas,” nendib dr Viigimaa. Inimene tunneb, et süda peksab, löögid on korrapäratud, tekib hingeldus ja ärevus, vererõhk võib langeda. Teist üsna levinud südametöö häiret, mille puhul süda lööb rahuolekus liiga kiiresti, põhjustavad südame patoloogilised juhteteed, mis aktiveerudes hakkavad südamerütmi valest kohast üle kandma. „Pulsi kiirus võib sellisel puhul olla 160–180 lööki minutis, vahel ka üle 200, aga süda lööb ühtlaselt. Niisugune südamepekslemise hoog võib kesta sekundeid, aga ka ööpäevi,” kirjeldab dr Viigimaa.
Südamepekslemise hoogude käes kannatajad on sageli väga kannatlikud ega pöördu arsti poole. Lõpuks kurnatakse süda välja ja patsient tuuakse haiglasse kiirabiga. Patoloogilistest juhteteedest johtuvaid südamerütmihäireid esineb dr Viigimaa sõnul umbkaudu 1% elanikel.
Südamerütmihäireid ravitakse mitut moodi, näiteks elektrišokiga, ravimitega ja tänapäeval üha edukamalt kateeterablatsiooniga, mille käigus hävitatakse arütmiat põhjustav juhtetee või takistatakse patoloogiliste impulsside liikumist südames.