Osteoporoos enamasti kaebusi ei põhjusta, küll aga luumurde
Kui veel 1990. aastal registreeriti maailmas 1,66 miljonit reieluukaela murdu, siis aastaks 2050 prognoositakse selle arvu kasvamist 6,26 miljonini aastas.
Osteoporoos ei põhjusta enamasti kaebusi, kuid tema kõige ohtlikumateks tüsistusteks on luumurrud, mille sagedus suureneb vanusega.
Hinnanguliselt on Eestis kolmandikul üle 60aastastest naistest ja pooltel üle 70aastastest naistest osteoporoos. Kõige sagedasemad osteoporoosist tingitud haprusluumurrud on reieluukaela-, randme-, selgroolülide murrud.
Reieluukaelamurdudega kaasneb kõrge suremus (15-30 protsenti esimese aasta jooksul) ning nad vähendavad oluliselt inimese toimetulekuvõimet. Lülimurdude tagajärjeks on kehapikkuse lühenemine, seljavalud ning selja deformatsioonid - näiteks küüru teke.
Samas - osteoporoos on haigus, mida on võimalik ennetada ja ravida. Paljud murrud on välditavad, kui õigel ajal osteoporoosi diagnoosida, ravida ja muuta oma elustiili.
„Peamised põhjused miks inimene võib osteoporoosi haigestuda ja mida ta ise ei saa muuta, on vanus, naissugu, menopaus ja pärilikkus. Eelnevad luumurrud suurendavad oluliselt järgneva luumurru riski. Samuti võivad osteoporoosi tekkele kaasa aidata paljud haigused, näiteks reumatoidartriit, endokriinhaigused, süsteemsed side-koehaigused. Kuid olulist rolli haigestumisel mängib ka inimese elustiil, ebatervislik toitumine, suitsetamine, vähene liikumine ja liigne alkoholi tarbimine,“ räägib Qvalitas Arstikeskuse reumatoloog Oivi Aakre.
Aakre sõnul on soovitav kõigil üle 65-aastastel naistel ja üle 75-aastastel meestel pöörduda oma perearsti poole ja riskifaktorite olemasolul mõõta oma luutihedust ning arutada arstiga osteoporoosi ennetuse ja ravi vajadust.
