HEA TEADA: Looduslikud ravimid, mis aitavad peletada stressi, unetust ja kurbust
Kui selline seisund pikemat aega kestab, tuleks pöörduda kas psühholoogi, psühhiaatri või perearsti poole, aga kui tegemist on ajutise nähtusega, leiab ehk leevendust apteegist. Elukiri käis Stroomi apteegis uurimas, mida on käsimüügis pakkuda stressi, kurbuse või unetuse vastu. Räägivad apteegi juhataja Ene Suun, farmatseut Aino Lätte ja proviisor Karin Morel.
B-vitamiinid ja magneesium
Ilma retseptita saab soovitada vaid taimseid tooteid, B-grupi vitamiine ja magneesiumi. Mõnikord võibki närvilisuse ja väsimuse põhjuseks olla vitamiinide või magneesiumi puudus. Magneesium lõõgastab lihaseid ja mõjub närvisüsteemile rahustavalt.
Veiste-südamerohi rahustab
Peamised ravimtaimed, mida kasutatakse rahustavates preparaatides, on palderjan, veiste-südamerohi, kannatuslill, meliss ja humal. Neid kasutatakse preparaatides nii omaette kui omavahel kombineerides, nii tablettide kui ka teedena, mõnda ka tilkadena.
Palderjan on neist ehk kõige tuntum, seda on mitmed põlvkonnad kasutanud, kui närv on must.
Veiste-südamerohi on aga kolm korda tugevam kui palderjan, ta on rahustav, und soodustav, ärevust ja hirmu vähendav. Veiste-südamerohi mõjub ka inimsüdamele hästi, nii on seda hea võtta südamepekslemise puhul, isegi kõrgvererõhutõve algstaadiumis, sest ta langetab vererõhku ja vähendab pulsi sagedust. „Kui süda peksab ja klopib, siis võib eelistada seda palderjanile,“ ütleb Lätte.
Kes närvis olles ka oma südame pärast veidi muretseb, võib võtta südametilku, mille koostises on palderjan, veiste-südamerohi ja viirpuu. Viimasel rahustavat toimet pole, aga ta on hea südamele, vähendab südame löögisagedust. Kui keegi tuleb apteeki kaebusega, et vererõhk on äkitselt tõusnud, siis soovitavad Stroomi apteekrid nii-öelda kiirabina just viirpuuga tilku. Kannatuslill on rahustava toimega, seda kasutatakse ärevuse ja unehäirete puhul, aitab ka keskenduda ja vähendab südamepekslemist.
Unetus
Unetuse korral on soovitatav võtta palderjani ja humalat sisaldavat preparaati. Humala põhitoimed: rahustab, soodustab und ja parandab une kvaliteeti. Kes ärkab öösel sageli üles, see võiks võtta preparaati, kus lisaks humalale ja palderjanile oleks sees ka L-teaniin. See rahustab ja parandab une kvaliteeti – ei ärka nii sageli üles, uneaeg on pikem.
Neli-viis põhilist ravimtaime korduvad enamikus rahustavates ja und soodustavates preparaatides. Tasub pakendilt vaadata, milline kogus üht või teist koostisosa mingis preparaadis on, kas preparaat on pigem päevaseks rahustamiseks või hea une saamiseks. Näiteks Somnogelat on uinumiseks hea, seal on palderjani- ja humalaannused poole suuremad kui paljudes muudes samu koostisaineid sisaldavates preparaatides. Sama eesmärk – tuua hea uni – on ka Benosenil, Sleep&Go-l, Melissa Dreamil ja BeCalmil. Neid tuleks võtta tund või pool enne magamaminekut.
Mõned preparaadid sobivad nii päevaseks rahustamiseks kui õhtul uinumiseks. Nende puhul tuleb pakendi soovitusi järgida, kui palju mis otstarbel on vaja võtta. Näiteks Sedogelati võetakse üks tablett kaks korda päevas rahustamiseks, aga kui hoolitsetakse hea une eest, siis võetakse seda õhtul kaks tabletti. Nii ei pea ostma kaht erinevat preparaati.
Nii rahustamiseks kui uinumiseks võib soovitada ka Relaxeni kapsleid, kus on sees nimetatud rahustavad taimed, aga nende kontsentratsioon pole väga suur. Ostjad peavad heaks pingemaandajaks Valeradixi tablette, mille koostises on veiste-südamerohi, palderjan, meliss ja humal.
Kurbuse vastu safran
Kui suur kurbus peal ja pisarad vaevamas ning kui see on kestnud juba pikemat aega, siis soovitavad apteekrid kõigepealt hingetohtritega nõu pidada. Taimsetest preparaatidest on depressioonivastane toime naistepunal ja safranil. Safranipreparaadid (näiteks Depremin) on head kurbuse vastu, sobivad ka naistepunapreparaadid (näiteks Cesradyston). „Safran on ohutum, kuna naistepunal on palju koostoimeid keemiliste ravimitega,“ hoiatab Lätte.
Morel lisab, et naistepuna ostes võiks apteekrile öelda, kas tarvitatakse juba mingeid ravimeid, ükskõik mis haiguste raviks. Naistepuna võib kasutada siis, kui muid preparaate ei võeta.
Lätte rõhutab: „Kui inimene võtab juba keemilist preparaati – antidepressante, uinuteid või muud sellist –, siis ei sobi sinna taimsed asjad hästi juurde, sest näiteks palderjan tugevdab uinutite ja antidepressantide toimet ning tulemus võib olla ettearvamatu.“ Ka veiste-südamerohi tugevdab näiteks uinutite toimet. Melissi ja humala puhul pole eriti täheldatud, et need teiste rahustavate taimede toimet tugevdaks. Taimed, mille puhul manitsetakse ettevaatusele, kui võetakse keemilisi ravimeid, on naistepuna, palderjan, hõlmikpuu, ženšenn.
B-vitamiine võib aga keemilistele preparaatidele lisaks võtta, need ei võimenda uinutite ega muude ravimite toimet, üksnes tugevdavad närvisüsteemi.
Kui kaua võtta?
Taimsetesse preparaatidesse tuleb samuti suhtuda tõsiselt, ka siis, kui neid nimetatakse mitte ravimiteks, vaid toidulisanditeks. Täiesti vale on öelda: „See ju looduslik, see ei tee midagi!“ Kuidas ei tee? Miks seda siis võtta, kui midagi ei tee? Toime on ka taimsetel preparaatidel ja liialdada ei tohi nendegagi. Kui neid harva ja vaid vajadust mööda tarvitada, pole probleemi. Ohtlik on lugu siis, kui neid hakatakse igapäevaselt võtma, kui voodisseminek seostubki juba palderjaniga.
Palderjani pole soovitatav võtta väga kaua järjest, umbes kuu aega ehk, kui seda kuurina teha.
Pikema aja jooksul pidevalt tarvitades tekitab palderjan sõltuvust. Kui on juba tekkinud palderjani manustamise harjumus, peab sama toime saavutamiseks annust kogu aeg suurendama.
Kui vanaema võtab palderjani mõnikord, siis, kui tõesti „närv must“, pole selles midagi hullu, aga päevast päeva seda võtta ei tohiks.
Kui hakatakse võtma näiteks Somnegelati ja ka paari nädala jooksul pole unehäired või rahutus vähenenud, siis tuleb ikka arsti juurde minna. Suun soovitab inimestel mõelda läbi oma harjumused, nii toitumine, elurütm kui muu. Näiteks kui vanem inimene magab päeval mõne tunni, siis muidugi ei jää ta õhtul magama. Vanemate inimeste komme päeval tukastada annab tulemuseks, et osa ööpäeva kohta vajalikust unest on ju päeval ära magatud. Uinumist ei soodusta ka erutava filmi vaatamine või kõhu liiga täis söömine enne voodisseminekut. Suun soovitab hea une saamiseks ennast päeval värskes õhus ära väsitada.
Enne magamaminekut tuleks pinge maha võtta. Kodus peaks püüdma töömured unustada ning õigel ajal voodisse minna.
Kui ei saa magama jääda või on „närvid läbi“ või ajab kogu aeg nutma, siis see on organismi poolt signaal, et midagi on valesti. See signaal annab põhjuse oma elu analüüsida. Ei tohi minna lihtsama vastupanu teed, et lähen arsti juurde ja küsin pingemaanduseks rahustit. Selle asemel peaks ehk hoopis oma elus või elurütmis midagi muutma.
Apteekrid rõhutavad, et rohuga ei lahenda alati probleemi, see võtab ära vaid sümptomid.
Elukiri, märts 2013
