Organismi vedelikukaotus on kindlasti suurem soojemas kliimas ja ka olukorras, kus kehatemperatuur on kõrgenenud, ehk siis palavikuga. Siis tuleks tarbitava vedeliku kogust suurendada.

Kui inimene tarbib liiga vähe vedelikku, siis kõigepealt tunneb ta janu. Vedelikupuuduse süvenedes lisanduvad suu kuivus, väsimus, jõuetus, peapööritus, lihasenõrkus ja peavalu. Kui aga on juba kujunenud välja olukord, kus on tegemist raske vedelikupuudusega, siis võib lisaks nimetatule tekkida teadvusekaotus või meeltesegadus.

Kui tarbitud vedeliku kogus on liiga suur, siis vedelik koguneb organismis ja soola osakaal väheneb, mille tagajärjel võivad tekkida iiveldus, peavalu, krambid ja lõpuks ajuturse. Tavapärases olukorras seda ohtu siiski pole, sest neerud suudavad ööpäevas läbi töötada isegi kuni 15 liitrit vedelikku, kuigi see ei tähenda, et võib üleliia vedelikku tarbida.

Organism vajab normaalseks toimimiseks piisavalt vedelikku ja ühegi haiguse puhul ei peaks vedelikutarbimist spetsiaalselt piirama, küll aga tuleb siis tegeleda antud haiguse raviga. Samuti võiks jälgida oma vedelikutarbimise rütmi ööpäeva jooksul ja kui õhtune vedelikutarbimine põhjustab öist urineerimist, siis võiks õhtul vähem juua.

Elukiri