Kui palju peab vett jooma? Kuidas aru saada, et on joodud piisavalt?

Et taastada organismist välja viidud vedeliku kogus, peaks päevas tarbima 1,5–2,5 liitrit vedelikku, sest keskmiselt 2,5 liitrit vedelikku väljub meie tavapärases kliimas ööpäeva jooksul kehast. Päevas tarbitav vedeliku kogus ei ole mitte ainult joodav vesi, selle hulka tuleb arvestada ka kõik muud joogid ja söödud toit.

Vajalik tarbitava vedeliku kogus sõltub ka inimese vanusest. Vanematel inimestel piisab 1,5–2 liitrist ööpäevas.

Organismi vedelikukaotus on kindlasti suurem soojemas kliimas ja ka olukorras, kus kehatemperatuur on kõrgenenud, ehk siis palavikuga. Siis tuleks tarbitava vedeliku kogust suurendada.

Kui inimene tarbib liiga vähe vedelikku, siis kõigepealt tunneb ta janu. Vedelikupuuduse süvenedes lisanduvad suu kuivus, väsimus, jõuetus, peapööritus, lihasenõrkus ja peavalu. Kui aga on juba kujunenud välja olukord, kus on tegemist raske vedelikupuudusega, siis võib lisaks nimetatule tekkida teadvusekaotus või meeltesegadus.

Kui tarbitud vedeliku kogus on liiga suur, siis vedelik koguneb organismis ja soola osakaal väheneb, mille tagajärjel võivad tekkida iiveldus, peavalu, krambid ja lõpuks ajuturse. Tavapärases olukorras seda ohtu siiski pole, sest neerud suudavad ööpäevas läbi töötada isegi kuni 15 liitrit vedelikku, kuigi see ei tähenda, et võib üleliia vedelikku tarbida.

Organism vajab normaalseks toimimiseks piisavalt vedelikku ja ühegi haiguse puhul ei peaks vedelikutarbimist spetsiaalselt piirama, küll aga tuleb siis tegeleda antud haiguse raviga. Samuti võiks jälgida oma vedelikutarbimise rütmi ööpäeva jooksul ja kui õhtune vedelikutarbimine põhjustab öist urineerimist, siis võiks õhtul vähem juua.

Elukiri