Teraviljad on väga kasulikud, sest sisaldavad kiudaineid, valke ja süsivesikuid
Teraviljad ei sisalda kolesterooli ega ole ka eriti rasvarikkad, küll aga on neis mineraalaineid. Suhteliselt suur on B-kompleksi vitamiinide sisaldus. Ka B-kompleksi vitamiinide hulk on täisterajahudes ja helvestes suurem ning sama lugu on E-vitamiinidega. Kiudained tagavad hea seedimise ja soolestiku normaalse töö. Kuid pole halba heata, liigne kiudainete doos takistab raua ja tsingi imendumist organismi.
Teraviljades sisaldub valke tegelikult sedavõrd vähe, et tavaliselt serveeritakse teraviljatoite mõne valgurikka lisandiga – maakeeli tähendab see, et putrude peale pannakse kas võid, suhkrut, moosi – aga katsetada tasub ka oliiviõli ja meega. Pasta muutub väärtuslikumaks toiduks, kui sellele lisatakse juustu või koorekastet.
Söögem teadlikult
Ka on teraviljades tähtis osa valkudel gliadiinil ja gluteniinil, viimane osaleb gluteeni moodustumisel. Gluteen on kleepuv mass, mis võimaldab tainal kerkida, kuid samas põhjustab paljudel juhtudel soolestiku töö häreid. Kõige rohkem gluteeni sisaldab nisu, gluteenivaba on aga näiteks riisijahu ja kõik sellest tehtud tooted.
Öeldakse, et söök peaks koosnema peamiselt kodumaisest ja traditsiooniliselt siinmail kasvanud toidust. Seega kiigakem esivanemate köökidesse – sealt leiame otra mitmel moel: kliisid, helbeid, tangu, kruupe, jahu. Kõikidest odrasaadustest saab maitsva ja toitva pudru.
Odrakruubilt on eemaldatud väliskiht, kogu sisemine toitaine- ja mineraalirikas tuum on alles. Tangud on kruupidest peenemad, töötlemisel läheb aga kaotsi palju häid vitamiine ning mineraal- ja kiudaineid.
Erinevalt paljudest teraviljadest, näiteks nisust, on oder väga toitev ning odrapuder täidab kõhtu ka ilma sellesse muud väärtuslikku valgurikast toiduainet, kas või piima, lisamata. Odrahelbeid soovitatakse näiteks lisada isegi kotleti- või lihapallitainale, kuna see suurendab kohe roa toiteväärtust ja täidab paremini kõhtu. Ka hoiab odrasöömine organismi happesuse taseme korras.
Mitmekülgne toidulaud
Ei ole vist maailmas rahvast, kes ei tunneks mingit sorti leivalisi või küpsetisi ja pirukaid, sama on mitmesugustest jahudest nuudlitega, millest tuntuimad muidugi itaallaste pasta ja Aasia rahvaste riisinuudlid.
Lähis-Idas süüakse palju bulgurit ja kuskussi, mis meil veel veidi võõramad. Ka need on tehtud nisust. Kuskuss on jahuga segatud nisumanna, millele on lisatud vett ja siis mass terakesteks töödeldud. Bulgur on terve nisutera, millest on eraldatud klii, nisuterad aurutatakse poolpehmeks, seejärel kuivatatakse ja jahvatatakse peenemaks. Mõlemad on valgu- ja süsivesikurohked, täidavad hästi kõhtu ja sobivad nii värske köögiviljaga kui liha ja kalaga.
Tänapäeval tunneme lisaks nisumannale veel riisi-, maisi- või mõnest muust teraviljast tehtud mannat, millega võib oma hommikust pudruvalikut mitmekesistada. Kindlasti võiks tutvust teha ka kliidega – kliisid võib lisada saia- ja leivatainastele ning karaskitele, aga ka putrudele. Hea vaheldus muudele teraviljadele on nisutangud ja -kruubid, mida võib kasutada suppides, hautistes ning pearoa lisandina. Ka neid võib lisada tainastele.
Kaer on kasulik
Väga toitaineterikas ja kasulik teravili on kaer. Erinevalt teistest teraviljadest jäävad kaeraterasse toitained alles ka pärast selle kroovimist ehk tera ja kesta eraldamist. Kõik kaerasaadused, nii tangud, helbed kui ka kliid on tulvil kasulikke mineraalaineid: fosforit, kaaliumi, rauda, tsinki, foolhapet, vaske ja kiudaineid. Kõige rohkem on neid muidugi kaerakliides. Kaerakliid on kaeratera jahvatamisel tekkinud jäägid. Neid võib lisada tainastele ja putrudele, aga ka neist iseseisvat rooga valmistada. Kõige kiiremini valmib toit kaerahelvestest, mis on asendamatu pudru- ja hommikuhelbesegu materjal, neil on mõnus maitse ning suur toiteväärtus.
Rikas rukis
Rukis, mida oleme harjunud leivaviljaks pidama, on pärit praegustelt Türgi aladelt. Rukkihelbed on tänuväärne pudrumaterjal, aga muidugi võib keeta ka tavalist rukkijahuputru. Rukkitera kesta ja tuuma on raske eraldada, seega säilib ka puhastatud rukkiteras hulgaliselt väärtuslikku kraami. Tume rukkijahu sisaldab magneesiumit, kaaliumit, tsinki, fosforit, rauda, vaske ja B6-vitamiini ning veel palju muid kasulikke aineid. Mida rafineeritum ehk heledam on rukkijahu, seda vähem on seal sees organismile vajalikke aineid. Ka rukkiteradest saab mõnusat putru, kui need eelnevalt vees pehmeks leotada ning seejärel küpseks keeta või hautada.
*****************
Keetmata odrapuder
5 dl vett
2 dl odrahelbeid
näpuotsatäis soola
soovi korral serveerimiseks võid või moosi
Aja vesi keema, kalla odrahelvestele, sega. Kata nõu tihedalt kaanega ja lase 20 minutit haududa. Lisa sool, sega. Serveeri moosi või võiga ja naudi!
Elukiri, oktoober 2012
