Kas on võimalik vabaneda halvast hingeõhust?
Halb hingeõhk ehk halitoos on üldlevinud probleem, mida enamasti põhjustavad suus levivad bakterid. Inimene ise ei suuda tavaliselt kindlaks teha, kas tema hingeõhk haiseb või mitte. Osa inimestest kardab oma halva hingeõhu pärast asjatult, samas kui mõned pole oma probleemist teadlikudki.
Kõige kindlam viis halva hingeõhu kindlakstegemiseks on küsida kellegi teise arvamust. Kui olete veendunud, et teie hingeõhk haiseb, pöörduge esmalt hambaarsti või suuhügienisti poole, kuna halb hingeõhk on enamasti seotud suuga, mitte seedetraktiga.
Halva hingeõhu väljaselgitamiseks tuleb patsiendile teha põhjalik anamnees: uurida tema toitumist, kasutatavaid ravimeid, samuti seda, kas ta tarvitab alkoholi ja suitsetab. Halva hingeõhu põhjusi aitab kindlaks teha ka süljetest.
Kõige suurema tõenäosusega on halva hingeõhu põhjus hooldamata või katkised hambad. Sagedasemad süüdlased on hambakatt ning sellest omakorda tekkivad hambakivi ja parodontiit. Mõnikord võib aga halva hingeõhu põhjus olla seegi, kui inimene liiga vähe vett joob.
Halva hingeõhu koostises on leitud suur kogus lenduvaid väävliühendeid, mis tekivad suus olevate bakterite ja toidujäänuste toimel. Halvast hingeõhust vabanemiseks tuleb lenduvate väävliühendite kogust vähendada, mitte peita seda piparmündimaitse taha.
Kui suus elavatel bakteritel puudub juurdepääs hapnikule (alkoholipõhiste suuvedelike, teatud depressioonirohtude või vererõhku alandavate retseptiravimite tarvitamise korral), eritavad nad haisvaid väävliühendeid. Ka küüslaugu ja sibula söömine paneb hingeõhu haisema, kuna nad sisaldavad samu väävliühendeid.
Mida rohkem suhkrut ja muud magusat süüa, seda enam bakterid suus paljunevad ning seda halvemaks hingeõhk muutub. Kõige hullemad hingeõhu rikkujad on mesi ja pruun suhkur, rafineeritud suhkur küpsistes, jäätises ja kommides, siirup ning limonaadid.
Isegi kõige suurema puhtusearmastaja suus on kuni 70 liiki mikroobe. Neist kõige agressiivsemad on streptococcus mutans ning laktobatsillid, kes elutsevad ainult hammaste pealispinnal ning kinnituvad sinna kleepjat ainet eritades.
Tervete hammaste ja igemetega inimestel tekib lehk tavaliselt keele tagaosas, muutudes tugevamaks rääkimise ajal. Hambaarst saab seda ala sondeerida tavalise plastspaatli (lusika) abil, millele jääv lõhn annab üsna täpse ettekujutuse keelel olevast lõhnast. Kuigi põhjus pole veel päris täpselt teada, võib sel juhul vältida halva hingeõhu teket hammaste ja keele harjamisega ning hambaniidiga puhastades. Hambaarstid soovitavad keelt spetsiaalse keelekaabitsaga põhjalikult harjata vähemalt kord päevas.
Mõnel inimesel võib suulehka seostada igemehaigustega, eriti kui hais tekib intensiivsemalt igemete harjamisel. Kuigi igemehaiguste vastu saab hambaarst võidelda mitmeti, tuleb suurem osa tööst siiski ise ära teha, sest eelkõige sõltub igemehaiguste taandumine heast suuhügieenist. Siin pole tähtis mitte ainult nähtavate hambapindade, vaid ka hambavahede põhjalik puhastamine, kindlasti tuleks kasutada hambaniiti.
Lohakalt puhastatud hammastele jääv katt muutub ajapikku hambakiviks. Hambakivi igeme all ongi parodontiit ehk hamba kinnituskudede põletik. Kui roisubaktereid toitev hambakivi järjest sügavamale igemesse tungib, saadab tema hävitusööd igemepõletik.
Kõige sagedamini määrab hambaarst halva hingeõhu „raviks“ paarinädalase kloorheksidiini loputuskuuri. Kui patsiendi suutervisega on kõik korras ja loputuskuur tulemusi ei anna, saadetakse ta gastroenteroloogi juurde konsultatsioonile ning edasistele uuringutele.
Inimesel, kel valutab tihti kurk, kes on sagedasti nohus, palavikus ja kurgumandlipõletikus, on tõenäoliselt haisuallikaks mandlid. Kroonilise mandlipõletiku korral kogunevad mandlite sees olevatesse käikudesse mädakorgid. Ka mädaneva hamba põhjustatud põsekoopapõletik on erakordselt paha lõhnaga. Mõlema haiguse ravi on küllaltki pikaajaline.
Kui hambaarst tunnistab suu terveks, võib ta patsiendi suunata halva hingeõhu põhjust selgitama perearsti või muu arsti juurde, sest häda taga võivad olla hingamisteede haigused, krooniline bronhiit, diabeet või koguni maksa- või neeruhaigused.
Kuidas vältida halba hingeõhku?
- Käi regulaarselt suuhügienisti juures hambaid puhastamas.
- Puhasta hambavahesid hambaniidiga ja hambavaheharjadega.
- Puhasta hambaid ja igemeid õigesti.
- Joo piisavalt vedelikku, eriti kasulik on puhas vesi, samuti võiks väävliühendite neutraliseerimiseks tarvitada nii hommikul kui ka õhtul kloorisisaldusega suuvett.
- Näri suhkruvaba närimiskummi korraga vaid 1–2 minutit (mitte kauem), eriti kuiva suu korral.
- Pärast piimasaaduste, kala ja liha söömist puhasta hambaid ja keelt kohe, loputades suud ohtra veega.
- Ka hapnikurikaste köögiviljade, näiteks peterselli ja selleri lisamine toidusse aitab ebameeldivast hingeõhust jagu saada.
- Seedimist soodustavad ja hingeõhku parandavad ka papaia, basiilik ja piparmünt.
- Kasuta keelekaabitsat, puhasta oma keelt. Keele puhastamine (eriti tagantpoolt) tekitab inimestel enamasti okserefleksi, aga kui seda teha iga päev, siis refleks kaob. Keelt saab puhastada ka hambaharjaga, aga kaabits tekitab vähem okserefleksi. Kuna kõigile ei pruugi keelekaabits sobida, siis võiks enne selle ostmist proovida keelt puhastada (dessert)lusikaga. Puhastamisel tuleb lusikat kergelt vastu keelt suruda ja tõmmata seda tagantpoolt ettepoole. Mida kaugemalt te keelt puhastada saate, seda parem. Samas püüdke vältida keele liigset ärritamist.
Elukiri
