Kuidas moodsas maailmas lapselapsega kontakti leida
Põlvest põlve on vanavanemad oma elutarkusi ja oskusi lastelastele jaganud ning nendest on suur kasu olnud. Viimastel aastakümnetel on toimunud suured muutused ühiskonnas ja sellega seoses ka inimeste väärtushinnangutes. Paljud endised tõekspidamised ei kehti enam ja põlvkondade vahele on siginenud palju suutmatust üksteist sügavuti mõista.
Vanemale põlvkonnale oli heaks tooniks töötada pikka aega ühes töökohas ja elada koos ühe partneriga (sõltumata suhte kvaliteedist). Tänapäeva noortel selliseid hoiakuid ei ole.
Erinevas psüühilises maailmas elamine toob kaasa üksteisest võõrandumise ning selleks, et oma armsaid lapselapsi mõista, tuleb pingutada. Seda on kergem teha nendes suguvõsades, kus on traditsioonilised suhted paremini säilinud ning põlvkonnad käivad tihedamini läbi. Kahjuks on Eestis abielulahutuste arv väga suur ning perekondade lagunemine on tinginud peresidemete nõrgenemise.
Kui lapselapsed on paariaastased, on nendega kerge suhelda, ent suhete proovikiviks kujuneb ajajärk, kus lapselapsed läbivad murdeiga. Ideaalis peaks keskmine põlvkond olema vanavanemate ja lastelaste ühendaja, n-ö tõlkija. Nendes suguvõsades on hästi, kus põlvkondade suhted toimivad ka sisuliselt ning sünnipäevadel ei käida pelgalt kohusetundest, vaid soovist üksteist näha ja armastusest sünnipäevalapse vastu.
Öeldakse: selleks, et teist inimest mõista, samastuge temaga, olge mõttes mõnda aega tema nahas. Mõttetu on loota, et lapselaps punnitab mõttes end vanavanema nahka, et temast paremini aru saada.
Et noorte mõttemaailma mõista, vaadake koos lastelaste lemmikfilme ja arutlege pärast nende üle. Palju kasu toob ka lapselapse mõne lemmikraamatu lugemine või interneti-portaali külastamine ja mõtisklemine selle üle, miks just see on last köitnud. Lapsed jagavad meelsasti oma maailma ning kui nad tunnevad, et neid mõistetakse, siis on neil suurem huvi ka selle vastu, mis teil endal on öelda.
Kahtlemata on ühised tegevused lastelastega toredad, kuid võib juhtuda, et teatud vanuses ei taha nad enam nii kergelt midagi koos teha. Pigem tahavad nad eelkõige, et neid ja nende maailma oleks mõistetud ning nende huvialades osataks kaasa rääkida.
Põlvkonnalt põlvkonnale saab elutarkust edasi anda siis, kui vanem generatsioon oskab seda noorematele nii jagada, et noored võtavad seda vastu – mitte moraalilugemise või targutamisena.
Elukiri
