Looduse Omnibussi mees Jaan Riis: kõige tähtsam on meeles pidada, et üksinda ei ole sa keegi
Jaan Riis ei ole teinud saladust, et üle kümne aasta tagasi Looduse Omnibussi käivitamine sai tõuke tema kehvast silmanägemisest, mis ei lasknud geograafiharidusega mehel looduse radadel omapäi liikuda.
Ikka tuli sõpru kaasa kutsuda – ja elu näitas, et mida enam silmapaare sama rada uudistama satub, seda rohkem avastamist iga retk enesega toob.
Mispärast maailmale kõigi meeltega avali mehe silmad üsna juba noores eas parandamatult viletsaks muutusid, ei oska mees ise ega tohtridki seletada ega põhjendada.
„Mine tea, kas oli mingitpidi süüd mu noorepõlve edevusel, kui kandsin suitsuklaasist prille, mis nägid väga moekad välja, aga panid silmalihastele liigse pinge peale... Ja ega rumalast peast külge harjunud suitsutõmbamine ka silmadele kasuks tule. Aga ma tõesti ei taha sellel teemal pikalt arutada ja hoopiski mitte halada – kompenseerin puudujäägi teiste meelte ja tegevustega, millest tunnen ise rõõmu ja rahuldust ning saan ka teistele üht-teist head ja kasulikku pakkuda.“
Ega tea, kas tosin aastat tagasi olekski sündinud nüüdseks ülipopulaarne Looduse Omnibuss, mis igal nädalavahetusel viib – tihtilugu mitme bussitäie kaupa korraga – huvilisi ilma, inimesi ja ehk ennastki avastama, kui... Aga ilmselt ei pea arvama, et ühe õnnetus on teiste õnn. Küllap oleksid süvamõtestatud ja seltskondlikult vahvad ühisretked selle nimel ja selles võtmes, et muuta looduses käimine ja looduse tundmaõppimine elulaadi loomulikuks osaks, nagu seda on teatris, kontsertidel ja kunstinäitustel käimine, saanud Jaan Riisi eestvedamisel teoks niikuinii. Sest nagu ütleb Jaan Riis: „Vabade inimestena vabal maal teeme asju, mis meid huvitavad, millesse usume ja mis koos tehes annavad meile elamise rõõmu.“
Nüüd ka Looduse Omnilaev
2013. aasta suvest on Jaan Riisi toimetatava ajakirja ja ühtlasi osaühingu Looduskiri juhtimisel ning keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toel käima lükatud ka Looduse Omnilaev, mis hakkab viima huvilisi Eestimaa saartele ja rannikupaikadesse. Uus ettevõtmine sai ideelise tõuke ja rahalise toe tänu sellele, et 2014. aasta on Venemaa, Eesti ja Soome koostöö raames kuulutatud Soome lahe aastaks (koos Läänemere akvatooriumi teaduslike uuringute kompleksprogrammiga „Soome laht – 2014“).
„Praeguste sõitudega testime erinevaid aluseid ja ka meeskonda,“ ütleb Jaan Riis. „Oleme jõudnud käia Pranglil, Naissaarel, mitmel väikesaarel, plaanisolevateks reisideks kõige sobivama laeva valimisel on veel vaagimist.“
Nagu nimigi ütleb, võivad omnibussi ja -laevaga tehtavatel loodusretkedel osaleda kõik. Ent võib-olla kõik ei teagi, et seesama Looduse Omnibuss korraldab ka tubaseid üritusi: igal esmaspäeval oktoobrist maini on loodusõhtu rahvusraamatukogus ja kõik need aastad on korraldatud ka fotovõistlust „Looduse aasta foto“.
Kõnealuste retkede osalustasu ei ole sugugi suur ja tubased loodusõhtud on publikule lausa tasuta. Kuidas korraldajad neid ettevõtmisi ära majandavad?
„Heade toetajate abiga,“ tunnistab Riis, „keda õnneks ikka leidub. Keskkonnaprogrammi viimasest voorust eraldas KIK Looduse Omnibussi ja Omnilaeva retkede toetuseks ligi viiskümmend tuhat eurot ja kümne aasta jooksul on KIK jaganud meie bussiretkede toetuseks üle kahesaja tuhande euro. Tänuväärselt on meie ettevõtmisi toetanud ka mõned suurfirmad, kes on võtnud auasjaks panustada oma tulusid nii-öelda sotsiaalsesse sektorisse, kusjuures nemad ise on otsinud meid üles. Näiteks kolmel viimasel aastal on meie suurtoetajaks Eesti Energia.“ Järjekordset elektriarvet vaadates üllatav, aga ilus teadmine...
Tänase päeva südameasi
Millest Jaan Riis tegelikult soovib rääkida, on Eesti Looduskaitse Selts. Ta on selle väärika ajalooga seltsi esimees – tema enda väljenduse kohaselt „valitud täitma seltsi esimehe funktsioone. Ajutiselt, ühiskondlikel alustel,“ on Jaan Riis tagasihoidlik. Sündinud aastal (1958), mil Eesti Looduskaitse Selts sai 25-aastaseks ja loodi Tartu üliõpilaste looduskaitse ring, ja olles ise üle-eestilise seltsi liige aastast 1976, sätib 3. septembril 55. sünnipäeva pidanud mees mõtteid ja visioone sellest, kuidas ühistegevust avardada, süvendada, hoogustada ja värskemal viisil mõtestada.
„Looduskaitse Seltsi tugevus on järjepidevus, põhieesmärk on nii enda kui rahva harimine, loodus- ja kultuuripärandi hoidmine. Oleme mõttekaaslastele avatud liit, tahame olla massiorganisatsioon,“ sõnastab Riis oma visioonide karkassi. Lähimate plaanide märksõnadena nimetab ta Jaan Eilarti 80. sünniaastapäeva ja Tallinna deklaratsiooni 30. aastapäeva tähistamist. Tänavu nimelt täitub 30 aastat seltsi asutaja, sügavate kultuurihuvidega geobotaaniku Jaan Eilarti koostatud deklaratsioonist „Looduse ja kaunite kunstide ühtsus rahu nimel maailmas“. 25-aastane Eilart asutas maailma esimese üliõpilaste looduskaitse ringi, Kristuse ikka jõudes, 33-aastaselt Eesti Looduskaitse Seltsi ja 50-aastaseks saades koostas rahvusvahelise looduskaitselise deklaratsiooni.
Jah, väiksuski võib olla vooruseks – kui kõik kõiki tunnevad, on omavahel mitut pidi seotud ja tahavad teha sisuldasa sama, siis, nagu sõnab Jaan Riis: „Loome mõttekaaslaste ühendusi ja teeme koos ilusaid asju. Seda on näidanud ja tõestanud ka Looduse Omnibuss ning loodusfoto võistlus ning meie seltsi osakondade ettevõtmised. Koos kirjanike liiduga plaanime teha novelli- ja luulevõistluse (eestvedajaks Karl-Martin Sinijärv), samuti iga-aastaseks tavaks kujuneda võiva kunstivõistluse Jaan Elkeni algatusel, nii et tulemuseks saame kaunid raamatud ja maalid... Ja kindlasti tahame pakkuda huvilistele mõnusat harivat seltsielu. Mõtted tekivad suhtlemise käigus – ja mida paremini omavahel suhtleme, seda paremaks selts saab.
Elus on kõige probleemsem see, kui arvame, et see või too asi pole võimalik. Kui teha koos, on kõik võimalik. Kui inimesed vabast tahtest tahavad midagi teha, siis see ongi see, mis elu ilusaks teeb.“
Kümmekond korda tunni jooksul heliseb usutletava põuetaskus telefon, sama arv kordi nimetab ta intervjuuandmist koosolekuks, mille lõppedes helistab kordamööda kõigile tagasi. Paar-kolmsada telefoninumbrit on tal pähe õpitud – „lihtsalt mugavuse pärast“. Nii sujuvadki asjaajamised, kokkuleppimised, iga nädala sees kolme-nelja ettevõtmise korraldamised ladusamalt ja valutumalt, selmet peaks tarvilikke kontaktnumbreid pabereid pidi ja sõna otseses mõttes luubiga taga otsima.
„Kõige tähtsam siin ilmas on ikka see, et üksinda ei ole sa keegi,“ nendib Jaan Riis oma läbitunnetatud elutõe. See kehtib nii argielus kui ka ideede sünni ja teokstegemise kohta. Aga et öeldu ehk liiga pateetiliselt ei kõlaks, lisab ta eneseirooniliselt: „Ise tekitan probleemi, et seda kangelaslikult lahendada.“
Lahendabki – ja ammugi mitte ainult omatekitatuid ja kaugeltki mitte vaid enese huvides. Veendumusega, et kui on mõte, retsept ja tahe, ei ole miski võimatu.
Elukiri, oktoober 2013
Loodusemees Jaan Riis
sündis 3. septembril 1958 Tallinnas, õppis Tallinna 16. Keskkoolis, kus lõpetas 1977. aastal ajaloo eriklassi. 1985. aastal lõpetas Tartu Ülikooli majandusgeograafina. Ta on töötanud Eesti Looduskaitse Seltsis ning olnud selle juhatuse kauaaegne liige. 1990. aastatel töötas Tallinna keskkonnaametis linnaökoloogina, aastail 1997–2001 oli ajakirja Loodus (praegune Loodusesõber) looja ja väljaandja. Alates 1999. aastast toimuvad tema eestvedamisel Eesti Rahvusraamatukogus loodusõhtud, alates 2001. aastast on Jaan Riis fotovõistluse „Looduse aasta foto“ peakorraldaja ning samast aastast sõidab ringi ka Looduse Omnibuss. Tehtu tunnustusena pälvis ta 2008. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja 2011. aastal Erik Kumari looduskaitsepreemia.
Enam kui tosin aastat toredaid retki
Looduse Omnibuss on 2001. aastal algatatud järjepidev ettevõtmine, mille abil korraldatakse pea igal nädalavahetusel huvilistele taskukohaseid retki loodusesse. Aastate jooksul on Looduse Omnibuss ekspertide juhtimisel sõidutanud loodussõpru rahvusparkidesse, looduskaitsealadele või -objektide juurde nii Eestis kui Soomes, Lätis, Venemaal, Valgevenes, Norras ja mujalgi. Omnibussiga on tehtud kokku ligi 1500 retke ning nendest osa saanute arv ulatub 100 000 inimeseni.
„Looduse Omnibuss on viimaste aastate üks toredamaid ja tõhusamaid loodusharidusprojekte – tänu eestvedajate entusiasmile,“ on kinnitanud ka keskkonnaminister ning keskkonnainvesteeringute keskuse nõukogu esimees.
