Millest tekivad krambid?

Lugeja küsib: Krambid jalgades ja mujal kehas tekivad ootamatult ning põhjustavad ebamugavust ja valu. Millest need tekivad?

Vastab NAOMI LOOGNA:

Kramp ehk spasm on tahtest sõltumatu ühe või mitme lihase jõuline kokkutõmme. See tekib ootamatult, on ebamugav ning enamasti valulik. Valu tekitab närvide pitsumine ja verevarustuse häirumine lihase kramplikul kokkutõmbel. Kui verevarustus halveneb, tekivad kudedes piimhape, histamiin, serotoniin ja teised keemilised ained, mis ärritavad valutundlikke närvilõpmeid.

Kramp vallandub kas mõne tavalise liigutuse või lihase tugeva pingutamise tagajärjel. Tavaliselt kestab kramp mõne sekundi või minuti. Samas võib lihasekramp mõnikord püsida isegi tunde või terve päeva.

Õõneselundites tekkinud krampe nimetatakse spasmideks. Spasme põhjustavad mitmed haigused, kuid ka närvisüsteemi ja sisenõristuse häired ja siseelundites endis tekkinud kahjustused (põletik, kasvaja, sooleparasiidid). Spasme võivad esile kutsuda stress ja ebameeldivad elamused. Peaaju või südamelihast verega varustavate arterite spasm võib osutuda eluohtlikuks.

Spasm ja kramp tähendavad ühesugust organismi seisundit, kuid seedeelundite seintes paiknevate silelihaste järske ja tugevaid kokkutõmbeid nimetatakse enamasti spasmideks. Skeleti vöötlihaste pinge kiireid jõulisi muutusi aga kutsutakse krampideks.

Kõhupiirkonna õõneselundite või juhade spasmid võivad esile kutsuda voolmeid ehk koolikuid – järsku algavaid tugevaid, mõnikord erakordselt tugevaid valuhooge. Neid põhjustavad põletik, sapikivide liikumine, kuid ka seedenõrede mõju elundi kudedele.

Lihasekramp võib olla harv healoomuline lihasevalu või hoopis püsiv kurnav vaevus, nagu seda esineb raske haiguse amüotroofse lateraalskleroosi korral.

Krambihood haaravad kogu keha või selle küllaltki ulatuslikke piirkondi ja tahtmatud kokkutõmbed kestavad suhteliselt kaua. Krambihood esinevad langetõve ehk epilepsia, Tourette’i sündroomi, kramptõve ehk spasmofiilia, teetanuse ehk kangestuskramptõve ja mõne psüühikahäire korral.

Krambid säärelihastes

Kõige sagedamini esineb lihaskrampe säärelihastes. Need võivad tekkida igas vanuses.

Nooremas eas on need sageli ülemäärase lihaskoormuse tagajärg, kuid neid esineb ka treenitud sportlastel.

Öiseid, ilma nähtava põhjuseta tekkivaid säärelihasekrampe, mis und häirivad, esineb sagedamini üle 60aastastel inimestel. Selle põhjuseks on ealised muutused.

Tänapäeva inimeste istuv eluviis arvuti ja teleri ees soodustab hüppeliigeste ja kannakõõluste eaga kaasnevat lühenemist, mis takistab käimist ja loob eeldused krampide tekkeks.

Lihaskrambid kaasnevad ka mitme haigusega, näiteks närvide ning närvijuurte kahjustuste puhul. Neid võib esineda ka neerupealise puudulikkuse, maksatsirroosi, kilpnäärme alatalitluse ja mõne teise haiguse korral.

Raseduse viimasel kolmandikul esineb lihasekrampe koguni ühel kolmandikul rasedaist.

Kuidas krampe ravida

Üksikud lihasekrambid on üldjuhul iselahenev probleem, kuid vajab arsti tähelepanu juhul, kui vaevused püsivad või süvenevad. Spasmidest vabanemiseks ravib arst neid põhjustavat haigust. Kramplikult kokku tõmbunud lihaseid on võimalik lõõgastada spasmolüütiliste ravimitega.

Lihasekrampide korral on kasu massaažist ja võimlemisest. Krampide vältimiseks sobivad harjutused, mille eesmärk on lõõgastada vastandtoimega lihaseid.

Väidetakse, et tõus kükist on säärelihastele piisav füsioloogiline venitus, mis aitab vältida krampide teket.

Koolikute puhul on abi kuumadest vannidest.