Kontrolli – ja ela muretult

Munasarjavähki diagnoositakse igal aastal peaaegu veerandil miljonil naisel üle maailma ning see põhjustab 140 000 surmajuhtu aastas.

Eestis on Vähiregistri andmetel igal aastal keskmiselt 150 uut munasarjavähi haigusjuhtu ja 90 munasarjavähist põhjustatud surmajuhtu.

Enamasti diagnoositakse munasarjavähk kaugelearenenud staadiumis, mistõttu on pärast diagnoosi saamist munasarjavähiga patsientide tõenäoline viie aasta elulemus alla 45%.

Kuna rinnavähki diagnoositakse järjest rohkem varases staadiumis, on sama näitaja rinnavähiga patsientidel kuni 89%.

Kuigi munasarjavähk on suurimat suremust põhjustav günekoloogiline vähk, ei ole paraku selle haiguse avastamiseks tõhusat sõeluuringut.

Vähemalt kord aastas

Algav munasarjavähk on reeglina sümptomiteta ja leitakse patsiendi läbivaatusel juhuleiuna. Seepärast on oluline käia günekoloogi juures kontrollis vähemalt kord aastas.

Suguküpses eas naistel on soovitatavalt parim aeg kontrolliks vahetult pärast menstruatsiooni. Iga muutus munasarja piirkonnas vajab günekoloogi tähelepanu. Kui muutus püsib üle kahe kuu või see süveneb, tuleb teha lisauuringud.

Kõik on ohustatud

Kõik naised, sõltumata vanusest, on ohustatud munasarjavähi tekkest.

Paraku diagnoositakse 75–80% munasarjavähist III–IV staadiumis, mil haigus on levinud juba naaberorganitele. Kui I staadiumis avastatud munasarjavähi viie aasta haigusvaba elulemus on 88,9%, siis III staadiumis avastatud haiguse puhul on see vaid 25%.

Erinevalt mõnest teisest vähivormist esineb munasarjavähki sarnase sagedusega nii arenenud riikides kui ka arengu­maades.

Hoiatavad märgid

Enamasti ei anna varases staadiumis munasarjavähk mingeid hoiatavaid märke, kuid mõningate sümptomite tundmine võib päästa elusid.

Spetsialistid on arvamusel, et teatud haigustunnuste sagedus ja koosesinemine võivad olla munasarjavähi varajasteks hoiatavateks nähtudeks.

Kui naisel esineb sageli või püsib pikemaajaliselt üks või enam järgnevalt loetletud haigustunnus, on vaja arutada seda oma arstiga.

- Kõhu suurenemine / püsiv kõhupuhitus (mitte vahelduvalt esinev puhitus ehk nn kõhu­gaasid).

- Söömisraskused / kiiresti tekkiv täiskõhutunne.

- Kõhu- või vaagnapiirkonna valu.

- Pakiline urineerimistung või sagenenud urineerimine.

Ärge jääge hiljaks

Munasarjavähki diagnoositakse kahjuks enamasti siis, kui vähk on juba kaugelearenenud staadiumis, sest naised viivitavad arsti poole pöördumisega. See võib olla tingitud sellest, kuna naine arvab, et tal esinevad sümptomid on tingitud “teatud kuuperioodist”, “menopausist”, “millegi söömisest” või aetakse need segi sageliesinevate mao ja sooletrakti vaevustega.

Ka perearstid kahtlustavad nende sümptomite esinemise korral esialgu vähem tõsiseid põhjuseid, kuid haigustunnuste sagedus peaks andma märku sellest, millal kahtlustada munasarjavähki.

Paljud naised on ekslikul arvamusel, et PAP-test võimaldab avastada munasarjavähki. See ei ole tõsi. PAP-test näitab vähieelseid muutusi emakakaela rakkudes, mille ravi on edukam kui munasarjavähi ravi.