Eestis on vähk surmapõhjusena teisel kohal

Täna, 4. veebruaril tähistatakse üle kogu maailma vähi vastu võitlemise päeva. Vähk on üle maailma üks peamisi surmapõhjuseid. Igal aastal saab üle 12 miljoni inimese vähidiagnoosi ning sellesse haigusesse sureb 7,6 miljonit inimest.

Eestis on vähk surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal.

Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositakse aastas üle 6500 vähi esmajuhu, seejuures meestel veidi enam kui naistel. Üle poolte haigestunuist on 55-74 aasta vanused ja umbes 30% üle 75-aastased. Eestis sureb vähki aastas ligi 3500 inimest.

„Eestis haigestuvad mehed kõige sagedamini eesnäärmevähki, kuid viimastel aastatel on nii maailmas kui ka Eestis toimunud oluline arengu hüpe nii eesnäärmehaiguste diagnostika- kui ka ravi võimalustes. Õigeaegse meditsiinilise vahelesegamisega on kõiki eesnäärmehaiguseid võimalik edukalt ravida ja paljudel juhtudel isegi haiguse teket ennetada,“ kommenteeris Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas Põld.

Naistel esineb kõige sagedamini rinnavähki, nahavähki ning järjest rohkem diagnoositakse ka emakakaelavähki.

„Ka nende vähivormide puhul on oluline ennetustöö ning regulaarne kontroll,“ lisas Põld.

Ekspertide hinnangul on umbes 40% vähijuhtudest ennetatavad. Vähiriski saab oluliselt vähendada loobudes suitsetamisest ning vältides passiivset suitsetamist, piirates alkoholitarbimist, vältides ülemäärast päevitamist, säilitades tervislik kehakaal ning vaktsineerides end viirusinfektsioonide vastu, mis suurendavad vähiriski.

Vähi vastu võitlemise päeva tähistatakse täna enam kui sajas riigis.