Mida teha, kui liigesed annavad endast märku?
Ravimite võtmine, võimlemine, liikumine – need on põhilised tegevused liigesehaiguste leevendamiseks. Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba on nõus, et suvi on Eesti inimesele parim aeg ka tervise mõttes. Sügisel hakkavad paraku eriti liigesehaigused ägenema. Kuid siin on kindlasti igal haigusel omad eripärad. “Näiteks artroosi põdejatel kipub haigus kevadel ja sügisel endast märku andma, reumatoidartriidi puhul sügist koos niiskusega süüdistada ei saa,” tõdeb dr Sooba.
Reumatoidartriit ja osteoartroos (artroos) – need kaks haigust ongi oma olemuselt vastandlikud: kui reumatoidartriit kahjustab põletikuga liigest, siis artroos on liigesekõhre kulumishaigus.
“Paraku ei saa kumbagi mingi ennetava käitumisega, näiteks kindlasuunalise toitumisega, sada protsenti ära hoida,” tõdeb dr Sooba. “Samas liigesesõbralikud spordialad nagu kõnd, ujumine, jalgrattasõit, suusatamine ja võimlemine aitavad säilitada paremat liigestervist ning on artroosi suhtes ennetava toimega. Tervislik toitumine − puu- ja köögiviljade ning taimeõlide piisav tarbimine − on samuti olulised ja mõjutavad mõningal määral haiguse kulgu.”
Reumatoidartriit on põletikuline haigus
Reumatoidartriit (RA) on krooniline pidevalt edasi arenev hulgiliigesepõletik. Haiguse korral on haaratud ka liigeselähedased koed: limapaunad, kõõlustuped, lihased.
RA ravi põhiosa on kindlasti arsti määratud põletikuvastased ravimid, tavaliselt on neid rohkem kui üks. Ravis kasutatakse tänapäeval põletikulist protsessi pärssivalt mõjutavaid (nimetatakse haigust modifitseerivateks ravimiteks, näiteks Trexan), mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid ja vahel ka glükokortikoide.
“Juba mitu aastat on Eestis kasutusel ka bioloogilised ravimid, kuid patsientidele määratakse neid siis, kui teised ravimid on vähese efektiga,” tõdeb dr Sooba. “Bioloogilised ravimid on väga kallid ega ole praegu Eestis veel kõikidele vajajatele kättesaadavad. Ravi eesmärk on põletikku alla suruda läbi ravimite toimemehhanismide, nii ei saa põletik lammutada liigeseid ega neid ümbritsevaid kudesid.”
Ravi osaks on ka füsioteraapia, tegevusteraapia ja äärmuslikul juhul kirurgiline sekkumine.
Füsioterapeut õpetab patsiendile harjutusi, mida inimene ise regulaarselt kodus tegema hakkab. Igale liigesele on omad kindlad harjutused. Tegevusterapeut õpetab harjutusi kätele ja samuti liigeste säästmist, et haigusest puretud liigesed ei laguneks ülekoormatuse tõttu, sest haige liiges on nõrk.
Sageli on siis vaja ka abivahendeid, näiteks randmetugesid − ka neid kasutama ja sobivat valikut tegema õpetab tegevusterapeut. “Abivahenditest rääkides on jalgade kaitseks sageli vaja tugeva kannakapaga jalatseid ning tallatugesid,” teab dr Sooba. “Tallatugede valikut aitab teha arst, aga täpset tallatoe tüüpi aitab määrata ka spetsiaalne jalauuring. Jala koormusjaotuse kõnniuuringud Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis on tasulised, nendele ei pea arsti saatekirja olema. Tallatugede firmades saab teha veidi lihtsamad uuringud ilma arsti konsultatsioonita ja ka sinna võib inimene ise pöörduda.”
Reumatoidartriidi põdeja on reumatoloogi pideva jälgimise all.
“Kui me liigesepõletikku ei ravi, hakkab põletik liigese struktuurides lammutustööd tegema: lammutab kõhre ja luud,” tõdeb dr Sooba.
“Lisaks liigesekahjustusele mõjutab põletik reumatoidartriidi puhul ka veresooni ja seetõttu süvenevad nendel haigetel veresoonkonna haigused kiiremini. Just seepärast on vaja iga päev intensiivselt liikuda soovitatavalt 30 minutit, see võib toimuda ka aeroobse liikumise trenažööril.”
Artroos on kulumishaigus
“Artroos on teistsugune, kuid samuti kroonilise kuluga liigesehaigus. See haigus tuleb eelkõige sellest, et meie liigesekõhred aastatega lihtsalt kuluvad. Kui reumatoidartriit tekib kõige sagedamini nooremas täiskasvanueas, siis artroos pigem vanemas,” räägib dr Sooba.
“Kui neljakümnendates-viiekümnendates naine äkitselt märkab, et põlv teeb kriiks, ehmub ta tavaliselt ära: kas juba see aeg käes? Tegelikult ei maksaks liialt muretseda, vaid kiiresti ja õigesti tegutseda.”
Artroos on aeglase kuluga haigus, mis süveneb aastatega. Füüsilise aktiivsuse säilimine ja teatud kindlad, igale liigesele omad harjutused vähendavad valu ja aitavad artroosi kulgu pidurdada.
Ravimite osas võiks esimene käik olla apteeki, kus müüakse kõhretoiteaineid. Neid tuleks võtta kuurina, harilikult mitu kuud.
Dr Sooba möönab, et valu korral tuleks siiski pöörduda perearsti või -õe poole, kes soovitab ka nn valurohtu (valuvaigistit), mis esimese valikuna ravimiarsenalist võiks olla paratsetamool. See toimeaine on ohutum ja ei too kaasa teiste organite kahjustusi. Samuti saab leevendust liigeste pealtmäärimisest vastavate geelidega.
Tugevamate vaevuste või haiguse süvenemisel suunab arst patsiendi erialaarsti, taastusarsti või artroosi hilisetappide korral ortopeedi vastuvõtule.
Liiguta, võimle, ole aktiivne
Mõlema haiguse puhul on üliolulised nii ravi kui ka füüsiline aktiivsus. Ning seda juba esimestest haiguse märguannetest alates.
Artroosi esimese astme puhul saab abi kindlatest võimlemisharjutustest pluss üldisest füüsilisest koormusest. Käimine, igasugune liikumine tuleb kasuks. Kõhr saab toitu liigest täitva liigesevedeliku kaudu. Ning selleks, et kõhr saaks toituda, peab liiges liikuma ehk siis jäset tuleb liigesest liigutada.
Nõukogude ajal käisid rasket tööd tegevad kolhoosnikud-sovhoosnikud talvel sanatooriumis oma haigeid liigeseid turgutamas. Dr Sooba on seda meelt, et liigesehaigustega kimpus olevad inimesed võiksid sanatooriume ja spaasid külastada pigem natuke enne niiske ja rõske sügisaja saabumist – septembri alguses, ehk isegi augusti lõpus. Nõnda on kergem sügist ja talve üle elada.
Enne sanatooriumi või spaa külastamist võiks oma raviarstiga ja taastusarstiga nõu pidada, milliseid protseduure võtta.
“Kui liiges on paistes, ravitakse seda külmaga; kui liiges on kange ja väheliikuv, siis soojaga,” teab
dr Sooba.
“Juhul kui inimest kimbutavad raskemad südamehaigused või näiteks veenilaiendid, ei pruugi soojaravi sobida. Inimest tuleb ikka vaadata tervikuna – kogu tema tervislikku seisundit arvestades.”
Hüva nõu ja abi taastusarstilt
Taastusarst annab just sellele inimesele ja haigusjuhtumile (ning selle staadiumile) vastava raviskeemi.
Kindlasti kuuluvad programmi teatud harjutused, selleks läheb tihti vaja füsioterapeudi või tegevusterapeudi abi, aga vajadusel määrab taastusarst ka taastusravi protseduure. Näiteks kellele on vaja ultraheli, magnetravi, laserit jne ning millistele liigestele neid protseduure teha.
Elekterravi on oma kindlate toimetega ja sellele on ka vastunäidustusi, seepärast peab seda määrama spetsialist.
Tänapäeval ollakse seisukohal, et inimene ei pea valu taluma, ja ka võimlemisharjutusi on kergem teha, kui samal ajal võetakse valurohtu. Muidugi kui selleks on vajadus. Kuid üks ei asenda teist.
Ägeda valu puhuks õpetavad taastusarstid teistsuguseid, spetsiaalseid võimlemistehnikaid, asendiravi, nõustavad ortooside suhtes jne.
“Kui inimesel on valud juba tugevamad või esinevad isegi öösiti, tuleks kasutada abivahendeid,” soovitab dr Sooba. “Perearst suunab patsiendi ortopeedi juurde, kes siis hindab patsiendi operatsiooni vajadust. Tänapäeval ravitakse puusa ja põlveliigese artroosi lõppstaadiume väga edukalt liigeste endoproteesimisega.
Dr Sooba soovitab operatsiooniks aegsasti valmistuda. “Paar-kolm kuud enne operatsiooni oleks soovitatav, et perearst suunaks patsiendi taastusarsti vastuvõtule.
Taastusravis nõustatakse patsienti abivahendite osas, mida läheb vaja operatsioonijärgselt, aga sageli läheb näiteks küünarkarku või karke vaja ka enne operatsiooni. Taastusravis õpetatakse patsiendile selgeks ka harjutused, mida teha operatsiooniks valmistumisel ning milliseid harjutusi on vaja pärast operatsiooni.
Harjutused muudavad lihased tugevamaks ning operatsioonijärgne taastumine on siis kiirem.
Dr Sooba usub, et eriti tähtis on operatsiooniks valmistumine enne puusaoperatsiooni ja kaasuvate haiguste, kas või kroonilise seljavalu korral. Siis läheb kindlasti vaja ka tegevusterapeuti.
Elukestev aktiivsus on tähtis
Dr Sooba soovitab spetsialistidelt saadud hea nõu ja harjutused võtta teadmiseks ning täitmiseks terveks eluks.
Igal juhul on mõõdukas kehaline aktiivsus vähemalt 30 minutit päevas viiel päeval nädalas − näiteks vesivõimlemine, ujumine ja kõndimine − ülikasulik. Põlveliigesed hoiab hästi töös rattasõit – 20 minutit päevas kas päris jalgrattaga õues või trenažööriga tubastes tingimustes. Nõnda saavad liigesed toitu ja teenivad meid veel kaua.
Loe veel: www.artroos.ee, www.liiges.ee
HARJUTUSED
Randmete ja sõrmede liikuvuse parandamiseks
- Suru käsi rusikasse ning seejärel siruta sõrmed sirgeks ja laiali. Korda 10 korda.
- Toeta sirgete sõrmedega labakäsi lauale. Aja sõrmed võimalikult laiali ja too tagasi kokku. Korda 10 korda.
- Aseta käed sõrmseongusse, küünarvarred toetatud lauale, käelabad üle laua ääre. Painuta käsi randmest üles ja alla.
- Aseta käed sõrmseongusse, küünarvarred toetatud lauale, käelabad üle laua ääre. Pööra käsi randmest nii, et kord on ühe, kord teise käe selg pealmine. Korda 10 korda.
- Aseta peopesa lauale ja tõsta iga sõrme ükshaaval laualt üles. Korda harjutust iga sõrmega
10 korda.
- Puuduta pöidlaga iga sõrmeotsa 10 korda.
- Võta pihku väike pehme kummipall. Rahulikus tempos pigista palli ja lõdvesta. Korda 10 korda.
