VÄHID, mis tabavad naisi
Naiseks olemisega kaasneb oht haigestuda seitsmesse günekoloogilisse vähki, millele lisandub veel rinnavähk.
Günekoloogilisi vähke jaotatakse lokalisatsiooni järgi ning neid paikmeid on kokku seitse: välissuguelundite, tupe-, emakakaela-, emaka-, munasarja- ja -juhavähk ning trofoblasti haigused ehk rasedusega kaasnevad kasvajad emakas, lisaks rinnavähk.
Eestis avastatakse keskmiselt 630 rinnavähi ja 600 günekoloogilise vähi esmasjuhtu aastas. Kõige sagedasemad vähipaikmed asuvad emakakaelas, emakakehas, munasarjas ja munajuhas.
Kõigi nende haiguste puhul on eduka ravi eelduseks varajane avastamine. Seepärast peaksid naised näitama just iseenda suhtes üles neile nii omast hoolitsust ja tähelepanelikkust.
PERHi günekoloog Piret Kaarde tunnistab, et kui vähki surevad ühiskonnas tuntud inimesed, leiab see suurt kõlapinda ning kinnistub arvamus, nagu oleks vähk kiire ja karm surmahaigus. Vähki, nii nagu igasse haigusesse jäämine, on aga delikaatne asi ja haigestunud sellest lihtsalt ei räägi. “Vähiga võib elada ning elataksegi aastakümneid,” teab dr Kaarde. “Õigeaegse avastamise korral on ka täielik paranemine vägagi tõenäoline.”
Emakakaelavähki tekitab HPV-viirus
Eestis diagnoositakse 160–190 emakakaelavähi esmajuhtu aastas, kogu maailmas on see arv 500 000. Eestis sureb sellesse haigusesse aastas ligi 70 naist.
Emakakaelavähi üks tekkepõhjusi on HPV-(inimese papilloomi-)viirus. Samas on HPV-viirust ligi 100 alatüüpi, kõik neist ei ole vähitekitajad. Viirus levib sugulisel teel, selle kandjateks on mehed, kelle enda tervist viirus ei kahjusta.
“Viiruse saavad naised suguelu alustades, selle viiruse saab 70 protsenti naistest,” teab dr Kaarde. “Nagu iga viiruse puhul, saab osa nakatunutest sellest ise lahti, teiste organismi immuunsüsteem viirusega toime ei tule.”
Kõige kindlam viis HPV-viirusest hoiduda on vaktsineerimine. Vaktsineeritakse noori neidusid alates vanusest 9–14. See vanusevahemik tuleneb suguelu alustamise statistilisest keskmisest eri riikides, sest vaktsineerimisest on kasu siis, kui seda tehakse kõige vähem pool aastat enne suguelu alustamist.
Dr Kaarde sõnul on maailmas vaktsineeritud alates 2006. ja Eestis alates 2007. aastast. Vähese teadlikkuse ja vaktsiini kõrge hinna tõttu ei ole vaktsineeritute arv meil suur.
Lisaks HPV-viirusele on emakakaelavähi suuremad riskifaktorid veel sagedased põletikud, alanenud immuniteet, rasedusvastaste tablettide tarvitamine üle viie aasta ja suitsetamine.
Emakakaelavähile eelnevad rakulised muutused ehk prekantseroosid ehk düsplaasiad. Emakakaela düsplaasiat on kolme raskusastmega, selle üleminek vähiks võib aega võtta aastaid ning seega on võimalik haigust ravides vähki vältida.
Kiire avastamine on elutähtis
Kõigepealt ravitakse rakulisi muutusi ning vajalikuks võib osutuda ka emakakaelast väikese osa kirurgiline eemaldamine.
“Sellise ravi järel on naisel võimalik rasestuda ja sünnitada,” tõdeb dr Kaarde. Kuid iga inimene ja tema haigus on individuaalne, kõik sõltub viiruse agressiivsusest, düsplaasia vormist jne. Kaugelearenenud vähi puhul on ravi radikaalne: kirurgiline, mida kombineeritakse kiirituse ja/või keemiaraviga.
“Kuna noored naised käivad günekoloogi juures sagedamini, siis jõutakse nende puhul kiiremini ka algava haiguse jälile,” usub dr Kaarde.
“Minu kogemuste kohaselt avastatakse kaugelearenenud emakakaelavähki sageli just üle 50- ja 60aastastel naistel. Paraku ei kaasne emakakaelavähiga erilisi sümptomeid või on need tagasihoidlikud, seepärast ei taipa naised ka läbivaatusele tulla.”
Sümptomiteks, mida tasuks tähele panna, on dr Kaarde sõnul ebameeldiv voolus, ebaregulaarsed veritsused, suguühtejärgne veritsus ja pikaaegne menstruatsioon.
Emakakaela haiguste varajaseks avastamiseks on Eestis juba aastaid korraldatud sõeluuringuid ehk skriininguid, nendele kutsutakse naisi sünniaastate kaupa. Kutsed saadetakse koju või edastatakse perearsti kaudu.
Günekoloogilisel läbivaatusel võetakse nn PAP-test ehk emakakaela rakuproov, mille laboratoorne uuring võimaldab avastada emakakaela haigusi, kaasa arvatud vähki ja vähieelseid seisundeid.
Emakakehavähk – harilikult pärast menopausi
Emakakehavähi esmasjuhte avastatakse Eestis ca 200 aastas. 70–80% seda haigust põdevatest patsientidest on ülekaalulised, neil on sageli kõrgvererõhktõbi ja/või diabeet.
Haigus avaldub harilikult pärast menopausi. Sümptomiteks on veritsus emakast või pikaleveninud menstruatsioonid.
Vähk saab sageli alguse emaka limaskesta haigusest – limaskest pakseneb, selles arenevad ebatüüpilised rakud.
“Diagnostika on lihtne,” tõdeb dr Kaarde. “Vähi näitab ära koeproov emakast. Ravi on üldjuhul kirurgiline: emaka eemaldamine koos munasarjade, munajuhade ja enamasti ka vaagna lümfisõlmedega. Kirurgilisele sekkumisele lisandub sageli kiiritus- ja/või keemiaravi – vastavalt haiguse vormile ja staadiumile ning levikule.”
Ka selle vähi puhul on tähtis varajane avastamine. Väheaktiivse vähivormi puhul on tervenemise tõenäosus 80–90%.
Haiguse agressiivsus ja kulg sõltuvad kasvaja koetüübist. “Alla 20 protsendi haigusjuhtudest on agressiivsed ning seda esineb ka noorematel ja kõhnematel naistel,” möönab dr Kaarde.
“Paraku on selle vähi riskifaktoriks ka perekondlik eelsoodumus. Pealegi võib see esineda koos soole- ja rinnavähiga, nii et kui perekonnas on üks neist vähkidest esinenud, tasuks olla tähelepanelik.”
Munasarja- ja munajuhavähk
Munasarja- ja munajuhavähki avastatakse Eesti naiste hulgas 140–170 esmasjuhtu aastas. Ka nende vähkide puhul on suur probleem hiline avastamine.
“Kui naine ka külastab regulaarselt günekoloogi, siis 60–70 protsenti munasarjavähist avastatakse ikkagi hilises staadiumis. Vähk areneb vaikselt mööda kõhuõõnt, siirdub isegi kopsudesse ning esimene sümptom on sageli alles vedeliku kogunemine kõhuõõnde. Naine märkab, et riided ei mahu enam selga.”
Piret Kaarde kogemuste kohaselt on kaugelearenenud munasarja- ja munajuhavähk katsumus mõlemale – nii patsiendile kui arstile. Ravi on pikk, ning kirurgiline ravi kombineeritaks keemiaraviga.
Siiski tunnistab dr Kaarde, et 10% munasarjavähkidest on nii agressiivsed, et ei allu keemiaravile.
Rinnavähk – tähtis on enesevaatlus
“Rinnavähi varajaseks avastamiseks on number üks enesevaatlus,” on dr Kaarde veendunud.
“Rinnad tuleb lihtsalt pärast menstruatsiooni läbi katsuda – kas pole sinna tekkinud tihenenud tükki. Rinnavähk harilikult valuaistingut ei anna, valulikkus kaasneb pigem rinnapõletiku või hormonaalsete muutustega.”
Kui rinnavähk on varajases staadiumis, on võimalik teha ka nn säästvat kirurgiat – eemaldatakse väike osa rinnast.
Rinna eemaldamine on naisele psühholoogiliselt raske, kuid tänapäeval leitakse ka sel puhul mitmesuguseid lahendusi.
“Vähiravi juures on eriti kahel esimesel aastal psühholoogiline faktor ülitähtis,” arvab dr Kaarde. “Inimene ei tohiks oma murega üksi olla, oluline on lähedaste toetus, väga tähtis on muidugi koostöö raviarstiga, aga inimene võib tuge saada teistelt seda haigust põdenud inimestelt. Selleks on näiteks vähiliidu juurde loodud rinnavähki põdenute ja põdejate selts. Vähiravi võib nimetada emotsionaalseks meeskonnatööks.”
Piret Kaarde sõnul ei ole vähiravi õnneks Eestis mingistki küljest n-ö tagaplaanil ehk siis Eestis on kasutusel kõik vähi edumeelse ravi võtted ja vahendid.
Ikka on küsitud, kas vähk tabab rohkem noori või vanemaid inimesi. Tohtri sõnul on kõik suhteline. Haigus võib esineda igas vanuses. Noorel inimesel areneb kõik kiiresti, ka vähk. Vanemate inimeste organism töötab aeglaselt ja ka vähirakud paljunevad aeglaselt.
“Iga inimene ning tema haigus on individuaalne ja erakordne,” toonitab Piret Kaarde. “Alati on lootust ja alati võib juhtuda ime. Aga päris kindlasti tasub loota ka meditsiini pidevale
arengule.”
Dr Kaarde kogemuste kohaselt on vähihaige tegelikult arstile väga hea koostööpartner: kui ta esimesest šokist üle saab, kasvab elutahe ja tahtmine raske haigusega võidelda.
KONVERENTS
Vähipatsientidele ja lähedastele
Eesti Vähiliit korraldab 9. veebruaril kella 10–17.30 Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses (Struve 1) esimese vähipatsientidele ja nende lähedastele mõeldud konverentsi “Tervis kui vaimne ülesanne”.
“Elujõudu saadakse üksteiselt – see on haigete ühenduse põhimõte. Samasuguse kogemusega inimeste vastastikuse toetamise jõud on suur, enda kogemustest tulenev teadmine ja õppimine edukast toimetulekust aga unikaalne.” Nii lausus Eesti Vähiliidu kauaaegne president prof Väino Rätsep ühenduse 10. sünnipäeval ja need sõnad iseloomustavad kõige paremini põhjust, miks vähipatsientide konverentsi mõte tekkis.
- Konverentsile oodatakse vähipatsiente ja nende lähedasi, kes soovivad saada toetavat
informatsiooni vähihaigusega kohanemisel ja sellega kaasnevaga toimetulemisel.
- Osavõtt on tasuta.
- Konverentsi rahastavad regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
- Konverentsile registreerumine vähiliidu kodulehel www.cancer.ee/teaduskonverentsid.
