Emakakaelavähk on ennetatav
Emakakael on kergesti uuritav ja vähile eelnevad seisundid on lihtsalt avastatavad günekoloogilise tervisekontrolli käigus. Pärast suguelu alustamist võiks külastada naistearsti igal aastal.
Tekkepõhjused
Peamiseks riskiteguriks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib sugulisel teel. Papilloomiviirusel on üle saja tüübi, vähki tekitab neist vaid osa.
Ainult HPV-nakkus vähki ei põhjusta, vähk areneb mitme teguri koosmõjul. Enamikul juhtudest vabaneb organism HPV-nakkusest ise, kuid viirusele soodsate tingimuste korral jääb ta organismi ning muudab normaalse raku kasvajarakuks.
NB! Kondoomi kasutamine ei kaitse alati HPV-nakkuse eest, sest viiruse levik toimub ka nahakontakti kaudu.
Tavaliselt areneb vähk 10–15 aasta jooksul pärast kõrge vähiriskiga HPVga nakatumist. Esialgu paiknevad muutused vaid emakakaela pinnakihi rakkudes. Jõudes haiguse jälile selles staadiumis, saab vähi teket ära hoida.
Tänapäeval on võimalik vaktsineerida HPV kui peamise emakakaelavähi riskiteguri vastu, naistearstid soovitavad vaktsineerida enne suguelu algust, kuid soovitavad seda ka teistele vanusegruppidele.
Emakakaelavähi vaktsiin ei kuulu riiklikku immuniseerimiskavva, mistõttu tuleb arvestada, et vaktsineerimise kulu peab soovija ise tasuma.
Emakakaelavähi sõeluuringul osalemine on vajalik ka siis, kui olete HPV vastu vaktsineeritud.
Sagedasemad kaebused
- Ebaregulaarne veritsus tupest.
- Ravile allumatu, sageli halvalõhnaline voolus.
- Veritsus seksuaalvahekorra järel.
- Kaua kestev menstruatsioon (üle 10 päeva).
Naistearstid soovitavad
- Regulaarset kontrolli naistearsti juures.
- HPV kui peamise emakakaelavähi riskiteguri vastast vaktsineerimist.
- Emakakaelavähi sõeluuringus osalemist.
- Sugulisel teel levivatest haigustest hoidumist, mittesuitsetamist.
