Külm – sõber või vaenlane?
Tark inimene teeb vaenlasest endale sõbra ja elab pika elu õnnelikult. Teisisõnu, meie üldrahvaliku kliimakirumise kõrval ja kiuste on meedikud rakendanud külma hoopiski meie tervise teenistusse.
Omamoodi (prrr...) šokiteraapia
Külmravi idee pärineb jaapanlastelt ja nad alustasid sellega 1980. aastate algul. Eestis võeti esimesed tervistavad külmkambrid kasutusele 1988. aastal.
Kambris on 100 kuni 120 külmakraadi ning sinna astutakse rannariietes, lisavarustuseks soe müts, kindad ja villased sokid. Seanss kestab 1,5–3 minutit.
Kui mitu päeva protseduuri korratakse, sõltub diagnoosist, näiteks reumatoidartriidi korral kestab ravi vähemalt 20 päeva. Kuuri tuleks korrata vastavalt vajadusele, sest ka ühesuguse diagnoosiga inimestele ei mõju ükski ravim ega raviprotseduur täpselt samamoodi.
On õnnelikke juhtumeid, kus külma põletikuvastane toime on püsinud isegi poolteist aastat, kuid harilikult käiakse ravil mitu korda aastas. Lihtsamad põletikud võivad täielikult paraneda.
Eelkõige peetaksegi külmravi eriti efektiivseks reumaatiliste ja põletikuliste liigesehaiguste puhul, samuti kasutatakse seda lülisamba ja pehmete kudede reumaatiliste haiguste ning närvipõletike raviks. Külmravi tõstab lihasjõudlust, suurendab liigutuste amplituudi ja kiirust.
Külm, mida kambris kasutatakse, pole päris see, mida tajume karmi pakasega looduses, eripära seisneb kindlasti ülimadalas temperatuuris ja lühiajalisuses.
Oluline on teada, et külmravi ei sobi inimestele, keda on hiljaaegu tabanud aju- või südamerabandus. Kuid ka muude näidustuste puhul tuleks konsulteerida arstiga.
Ära põe, vaid enneta haigusi
Tänapäeval on õnneks nii meie ühiskonna kui ka iga üksiku inimese teadlikkus arenenud selles suunas, et haiguste ravimise kõrval on hakatud tähelepanu pöörama terve olemisele ja haiguste ennetamisele.
Estonia Medical Spas pakutakse paljude teiste (ravi)protseduuride kõrval külmravi juba 19 aastat. Abi saavad kõik ülaltoodud vaevuste all kannatajaid, aga mitte ainult.
“Laiemalt võttes käivitab külmravi organismi jõuvarud,” räägib spaa peaarst Hele Torop. “Lisaks võitlusele valudega liigestes ja lihastes kiirendab külmkamber ainevahetust, parandab nahatoonust, stimuleerib immuunsüsteemi ja tõstab kõikide hormoonide taset.”
Eelkõige toob doktor esile heaoluhormooni endorfiini vallandumise. Juba õnnetunne ise stimuleerib kõiki organeid paremini tööle ja garanteerib igakülgse tervenemise või lihtsalt energia tõusu. Meestele mõjub külmkamber näiteks testosterooni tõstvalt, mis on väga oluline potentsiprobleemide korral.
Kuigi külmravi on mõningatel juhtudel vastunäidustatud, peab Hele Torop eriti tähtsaks selle raviviisi loomulikkust ja looduslikkust.
“Siin pole mingit keemiat, ühtki organit ei kahjustata, ei teki kõrvalmõjusid. Külmkambrit külastavad meil ka inimesed, kes on enda sõnul sada protsenti terved, kuid vajavad energialaksu igapäevaeluks ja -tööks. IT-inimeste kõnepruuki kasutades: inimene saab siit tõhusa restardi, et reipalt edasi tegutseda.”
Sügise hakul pole vähetähtis ka oma immuunsüsteemi eest hoolt kanda. Estonia Medical Spa turundus- ja müügijuht Marje Braunbrück tunnistab, et püüab ikka omal nahal tähtsamaid protseduure järele proovida, sest oma kogemus on parem kui kätteõpitud mesijutt.
“Mullu sügisel võtsin neli külmkambri seanssi ja ma ei olnud talve jooksul kordagi haige! Kas pole suurepärane tulemus? Sellest olen saanud ka julguse soovitada külmravi nii noortele kui eakamatele – et terve olla ja terveks jääda.”
Külmkamber versus jääauk
Talisuplejad kiidavad jääaugust saadud tervist. Miks siis külmkambri protseduuride peale raha raisata? Hele Torop usub, et jääaugus suplemine on igati tervitatav protseduur – kuid vaid neile, kellele see sobib.
Kuid talisuplust ei saa külmkambri seansiga samastada.
“Kambri toime on intensiivsem, sest külmakraadid on tunduvalt madalamad kui jääaugus. Samas mõjub külm õhu kaudu kehale ühtlasemalt kui vees ja seda on organismil kergem taluda.
Aga neile, kel on plaanis talisuplemisega alustada, soovitaksin esmalt proovida külmkambrit. Sest see protseduur toimub ikkagi meedikute silme all, ning kui peaks ilmnema mingi ebamugavus, saaks teha omad järeldused.”
