Häirenupp võib päästa elu
Töötatakse välja uusi ravivõtteid ja ravimeid ning täna ravimatu haigus võib juba homme osutuda ravitavaks.
Väga paljudel haigus- või õnnetusjuhtudel sõltuvad aga tüsistused või isegi ellujäämine abi saamise kiirusest. Ja siingi on häid uudiseid.
Abi on nupulevajutuse kaugusel
Pealetükkiva reklaami tõttu teab juba iga lapski, et ühe nupulevajutusega on võimalik saada (SMS) laenu. Kuid raha ei asenda tervist. Nüüdseks on ka Eestisse jõudnud nupp, mis on just inimese elu ja tervise teenistuses.
Ainuüksi muretsemine teeb haigeks. Kuidas saab minu eakas ema või isa hakkama, ega tal tervis üles ütle? Kuidas abi saan, kui minuga midagi juhtub, muretseb seesama ema või isa.
Mis võib olla lihtsam, kui vajutada nupule ja teavitada oma olukorrast inimest, kes organiseerib kiiresti abi! Terviserikke, õnnetuse või hädaohu (kurikael õues) korral alati telefonini ei jõua ja taskutelefoni käsitsemisegagi võib tekkida probleeme või pole seda näiteks pesemisruumi kaasagi võetud.
Medi häirenuppu saab aga kanda kaelas või randmel ja spetsiaalse käed-vabad-telefoniseadme abil saab igal ajal ühendust Medi kõnekeskuse operaatoriga.
Millest lahendus koosneb?
Seadmekomplekt koosneb lauatelefoni- või mobiilivõrgus töötavast hoolekandetelefonist ning randmel või kaelas olevast veekindlast häirenupust. Nupp töötab hoolekandetelefonist kuni 150 meetri raadiuses ja kodus viibides kantakse seda alati endaga kaasas. Hoolekandetelefoni saab paigaldada ja teenust kasutada ka juhul, kui kliendil laua- või mobiiltelefoni pole.
Koju paigaldataval hoolekandetelefonil on käed-vabad-kõlar ja -mikrofon, mille vahendusel hoolealune saab Medi kõnekeskuse operaatoriga suhelda. Harilikult paigaldatakse telefon majapidamises kesksesse kohta, et abivajaja hääl eluruumidest selleni kostuks.
Voolukatkestuse korral säilib abi kutsumise võimalus tänu hoolekandetelefoni akule, mis kestab ooterežiimis lauatelefoniseadmel kuni 100 ja mobiilivõrguseadmel kuni 420 tundi – s.o neli ööpäeva või kaks nädalat.
Lepingu sõlmimise käigus paigaldatakse nii seadmed kui ka pannakse kirja inimese vanus, üldine tervislik seisund, ehk ka elukorraldus. Lisaks päris kindlasti ka need usaldusisikud ehk lähedased, kes vajadusel appi ruttavad – olgu need sugulased, naabrid või hooldaja.
Mis juhtub pärast nupule vajutamist?
Andmete alusel oskab operaator, kes häirekõne vastu võtab, lisaküsimuste põhjal otsustada, millist abi hoolealune vajab.
Võib juhtuda, et nupulevajutaja ei suuda mingil põhjusel kõnelda. Esmalt helistatakse tema enda telefoninumbrile tagasi, et kindlaks teha, kas vajutus ei toimunud kogemata. Ja kui hoolealune ka telefonile ei vasta, võetakse kohe ühendust usaldusisikuga, kes läheb inimest vaatama.
Tõsise häda korral saadetakse vastavalt vajadusele kohe välja kas kiirabi, päästeamet või politsei. “Viimast on seni vajatud õnneks vaid ühel korral, kiirabiga on tehtud koostööd aga märksa sagedamini,” tõdeb Medic Estonia juhatuse liige Paavo Ala.
Häirenuputeenus on kõikjal maailmas miljoneid inimesi aidanud juba üle 30 aasta. Näiteks Rootsis kasutab häirenuppu juba üle 160 000 ja Soomes üle 100 000 inimese. Eestis on seda hoolekandeteenust üleriiklikult osutatud alles kaks aastat ning tänulike klientide hulk kasvab jõudsalt.
Rõõmustavaid kogemusi
Paavo Ala tunnistab, et häirenuputeenuse kahe kasutusaasta jooksul on päästetud vähemalt viie inimese elu.
“2010. aasta detsember oli Harjumaal külm. Toona 76aastane Kalju läks õue puid tooma. Kuid ta libastus, kukkus õnnetult ja nihestas puusa. Tal olid toas küll nii laua- kui mobiiltelefon, aga neist polnud õnnetuse puhul kasu. Mees vajutas oma randmel olnud häirenupule, Medi kõnekeskus võttis häirekõne vastu ning kuna härra meie kutsungile ei vastanud, helistas hoolealuse mobiiltelefonile tagasi. Et vastust ei tulnud, teavitati tema pojapoega, kes Tallinnast vähem kui kolmveerand tunniga kohale jõudis. Väljas oli nii külm, et mees poleks oma õnnetuses üksinda kuigi kaua vastu pidanud.
Teine intsident juhtus Kärdlas, kus veelgi eakam proua toas kukkus ning seetõttu häirenupule vajutas. Tema sai operaatoriga ise vestelda – viibis ta ju parajalt kuuldekaugusel. Kohe kutsuti kohale kiirabi ja naine sai hädavajalikku abi.”
Kui endal raha napib, küsi abi
Häirenuputeenust pakkuv organisatsioon teab, et paljud omavalitsused Eestis on võimaldanud oma eakatele elanikele häirenuputeenust omavalitsuse eelarvest või kasutanud ka riigi pakutavaid toetusvõimalusi.
“Toetatakse kas täies ulatuses või vähemalt osaliseltki,” usub Paavo Ala. “Kui endal ja perel raha napib, ent teenus elamist turvalisemaks muuta või kauem oma kodus elada aitab, pöörduge kindlasti kas meie või omavalitsuse sotsiaalosakonna või hoolekandetöötaja poole ning küsige häirenuputeenuse hüvitamise võimalusi. Inimese elu ja tervis on rahast alati tähtsam!”
