Insuldihaiged saavad külmast abi
Nüüd on käivitunud suur, 25 Euroopa riiki ja 60 raviasutust hõlmav uuring EUROHYP-1, kus insuldihaigeid hakatakse ravi otstarbel jahutama. Teiste hulgas osaleb selles ka Tartu Ülikooli närvikliinik.
“Siin osaleb kogu Euroopa insuldiravi raskekahurvägi,” ütles närvikliiniku neuroloogia dotsent Janika Kõrv Novaator.ee-le.
Uuringu eesmärk on katsetada jahutamise efekte 1500 insuldihaige peal ning saada selgust protseduuri tõhususes.
Jahutamine peab algama hiljemalt 6 tundi pärast insulti ja mitte hiljem kui 90 minutit pärast haige saabumist haiglasse, seda võib alustada juba enne, kui on tehtud täpsemad aju-uuringud. Jahutamist kasutatakse isheemilise insuldi puhul, kui ajuveresooned on ummistunud. Teise insulditüübi puhul on põhjuseks aju veresoonte lõhkemine.
Kehatemperatuuri langetamiseks 34-35 kraadini on kaks eri moodust. Ühel juhul viiakse patsiendi veeni kaudu vereringesse spetsiaalset vedelikku, mis toimib jahutavalt. Teisel juhul on kasutuses spetsiaalsed mähised, mille abil haige kehatemperatuuri langetatakse.
Samasugune jahutamine on juba kasutuses kardioloogias, kus seda kasutatakse südameseiskuse üle elanud patsientide ajukahjustuste vältimiseks. Sama meetodit kasutatakse sünnitraumaga ilmale tulnud imikute ravis.
Jahutamine aeglustab aju verevarustust ja hapnikutarvet ning see omakorda aitab ära hoida ajukahjustusi. Jahutamise vastu tunneb huvi ka Euroopa kosmoseagentuur, sest see võib olla rakendatav pikkade kosmoselendude puhul kosmonautide tervise säästmisel.
“Insuldiravis jahutamist veel ei kasutata, kui see uuring näitab, et efekt on olemas, siis ilmselt see tuleb,” ütles Kõrv.
Kui meetod osutub tõhusaks, aitaks see üle Euroopa igal aastal ära hoida 14 700 surmajuhtumit ning 25 000 patsienti elaks insuldi üle ilma invaliidistumata. Eestis on aastas 100 000 elaniku kohta 250 uut insuldijuhtu. Kokku on meil aastas ligi 5000 insulti, keskmiselt 14 insulti iga päev.
