Peavalu tervetel ja haigetel - kuidas vahet teha?
Kuid absoluutselt terveid inimesi, eriti vanemas eas, on siiski võrdlemisi vähe. Seetõttu on õigem rääkida praktiliselt tervetest inimestest. Neil ei ole olulisi kaebusi tervise suhtes, nad tunnevad end hästi, ent vahetevahel, kui muutuvad välistingimused või sisemised tegurid, ilmnevad neil mõned haigustunnused: peavalu, unehäired jm.
Ajaloost on teada, et peavalude all kannatasid näiteks Julius Caesar, Aleksander Suur, Pjotr Tšaikovski, Charles Darwin, Guy de Maupassant jt.
Krooniline tõbi kaebusteta
Lähemal uurimisel selgub sageli, et paljudel praktiliselt tervetel inimestel on varem esinenud või kulgeb varjatult mõni haigus või püsib selle järelseisund.
Kõige sagedamini tulevad ette muutused närvisüsteemis, tingituna peamiselt läbipõetud nakkushaigustest, traumadest, mürgistustest jm. Mõned inimesed põevad aastaid kroonilisi haigusi eriliste kaebusteta. Nende haigus on nn kompensatsioonistaadiumis.
Kui keegi saab näiteks koljutrauma, tekivad tal ajus väikesed nööpnõelapea suurused verevalumid. Ägeda perioodi möödudes verevalumid imenduvad ja nende asemele moodustuvad õõnekesed. Inimene tunneb end tervena ning asub tööle. Kuid olenevalt haiguskollete asukohast ajus jäävad püsima ühed või teised haigustunnused, närvisüsteemi suurenenud erutuvus, mis võib mööduda alles paljude aastate pärast. Inimene ei ole küll enam haige, kuid ta ei ole ka täiesti terve. Me ütleme, et ta on praktiliselt terve.
Millistel asjaoludel võib sellistel inimestel tekkida peavalu? Põhjusteks võivad olla unerežiimi rikkumine, liigväsimus, psüühilised mõjurid, aga ka ilmamuutused.
Peavalu kui haiguse tunnus
Peavalu võib kaasneda ka mitmesuguste haigustega, selliseid on teada rohkem kui poolsada.
Pea võib valutada näiteks lülisamba kaelaosa haiguste korral. Üks neist haigustest on osteokondroos. See on väärastumisprotsess, mis areneb lülide vaheketastes. Ühtlasi suureneb surve lülidele ja nendevahelistele liigestele. Muutusi võib soodustada istuv töö. Ennetamisel ja ravis on oluline osa ravivõimlemisel. Ägedatel juhtudel aitab see vähendada lihaspinget, kroonilistel – tugevdada kaelalihaseid. Ravivõimlema peab instruktori juhendamisel.
Peavalu võib kaasneda ka hüpertoonia ehk kõrgvererõhktõvega.
Sisenõrenäärmete talitluse muutudes tekib endokriinne puudulikkus, mille üheks tunnuseks võib olla peavalu. Addisoni ehk pronkstõve korral esinevad pruun nahapigmentatsioon, kõhnumine, nõrkus, madal vererõhk, samuti peavalu.
Ka sugunäärmete funktsiooni alanemisel võivad esineda peavalud.
Arvatakse, et nende tekkemehhanism on seotud funktsionaalsete häiretega kõrgemas närvisüsteemis. Klimakteeriumiperioodi saabudes munasarjade talitlus tavaliselt nõrgeneb, menstruaaltsükkel muutub korrapäratuks, tekib omalaadne neuro-psüühiline sümptoomkompleks veresoonte, endokriinsete ja ainevahetuslike häiretega.
Siia kuulub ka kestev, perioodiliselt ägenev peavalu.
Endokriinsetest häiretest tingitud peavalude ravi on suunatud põhihaiguse vastu. Ühtlasi määratakse peavalu vaigistavaid, veresooni laiendavaid, vajadusel vererõhku alandavaid vahendeid.
Eestis esineb sageli viirushaigusi, sealhulgas grippi. Sagenenud on puukentsefaliit ja -borrelioos. Ka nende haiguste oluline tunnus on peavalu.
Peavalu võib kaasneda isegi allergiahaigustega. Samas on see iseloomulik mitmetele mürgistustele, näiteks alkoholimürgitusele, või olla kõrvalnähuks mõne ravimi pikemaaegsel kasutamisel.
Mida meeles pidada?
- Palavikuga kulgeva haiguse, näiteks gripi korral on peavalu üpris tavaline.
- Kui te peale palaviku ja peavalu kogete iiveldust, valguspelgust või uimasust või oksendate, võib see viidata raskele haigusele meningiidile. Siis tuleb kohe pöörduda arsti poole. Valu on tunda sel puhul just pea ettepainutamisel.
- Kui olete saanud löögi vastu pead ning pea valutab, olete uimane ja oksendate, pöörduge arsti poole.
- Kui oksendamisele ja peavalule lisanduvad nägemishäired, võib põhjuseks olla silma siserõhu haiguslik kõrgenemine. Minge kohe silmaarsti juurde, teil võib olla glaukoom.
- Kui nohu on kestnud üle 10 päeva, nina on kinni ja põsk või põsed surudes valulikud, võib teil olla põskkoopapõletik. Kui katsudes tunnete valu kulmude kõrgusel, võib olla tegemist otsmikukoopapõletikuga. Teid saab aidata nina-kõrva-kurguarst.
- Kui peavalu tekib õhtuti ja otsmikupiirkonnas, võib tegu olla mõne nägemisveaga – lühi- või kaugnägevusega. Te peate minema silmaarsti juurde, võib-olla vajate uusi prille.
- Kui magate halvasti, erutute kergesti ning olete pinge all (stressis), on teil tõenäoliselt pingepeavalu. Kui kaasneb kukla- või pealihaste pinge, laske endal kukalt masseerida. Püüdke lõdvestuda, minge sooja vanni või sauna. Võtke valuvaigistit ja puhake hämaras ruumis end välja. Kui valu ei vaibu või tuleb järgmisel päeval tagasi, pöörduge arsti poole.
- Kui esineb pulseeriv peavalu vaid ühel peapoolel, iiveldus ja oksendamine, on see tüüpiline migreenile. Migreeni iseärasus on veel iselaadi eelnähud. Võite tunda külma või olematut lõhna, higistada, kogeda südamepekslemist ning pisaratevoolu. Kasutage migreeniravimeid, lamage hämaras ruumis.
- Kui kasutate mõnd ravimit ja tekib peavalu, pidage nõu arstiga. Osa ravimite puhul on peavalu kõrvalnähuks.
- Paljud mürgised ained võivad muude mürgistusnähtude kõrval põhjustada ka peavalu.
- Kui te ei leia oma peavalule kuidagi seletust, pidage kindlasti nõu arstiga.
