Vererõhku tuleb hoida pideva jälgimise all
Hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi on salakaval haigus, mis hakkab tunda andma alles siis, kui on juba kaugele arenenud.
Liiga kõrgele vererõhule viitavad survetunne peas, kohin kõrvades, uimasus ja tasakaaluhäired, kuid nende vaevustega hakkab organism inimest hoiatama alles siis, kui haigus on kestnud üle 10-15 aasta.
Südamearst professor Margus Viigimaa ütleb, et tavaliselt algab kõrgvererõhktõbi umbes 30aastastel ning hakkab endast püsivamalt tunda andma umbes 50. eluaastail, kui ülemine vererõhk on jõudnud kusagile 180 ja alumine 110 juurde.
See ei tähenda, et senikaua võiks vererõhule tähelepanu pööramata jätta. Kõrgvererõhktõbi võib viia teiste väga ohtlike haigusteni nagu südameinfarkt, ajuinsult või aordi rebenemine. Samuti võib see olla mõne teise tõve, peamiselt neeruhaiguse sümptomiks.
Kontrollida, kontrollida, kontrollida
Viigimaa ütleb, et vererõhku tuleks kontrollida igal võimalusel, näiteks perearsti külastades või töötervishoiu arstile minnes. Eriti tõsiselt peaksid vererõhu kontrollimisse suhtuma need, kelle suguvõsas juba on kellelgi liialt kõrge vererõhk.
Kui vaja, saab vererõhku ka kodus kontrollida. Kodune vererõhu jälgimine on hea, kuna see annab ülevaate vererõhu muutustest sõltuvalt olukorrast. Päris kindlasti on vererõhk kõrgem pingelises situatsioonis, näiteks pärast rasket koosolekut, ja madalam rahulikel hetkedel.
Ka arsti juures kipub osade inimeste vererõhk olema palju kõrgem kui kodus mõõtes. Neil esineb nn valge kitli hüpertensioon, vererõhu viib lakke hirm arsti ees. Sellised inimesed ei vaja küll ravi, kuid nende vererõhku tuleb hoolsamini jälgida, sest kõrgvererõhktõbi võib neid teistest tõenäolisemalt kimbutama hakata.
Tavaliselt mõõdetakse vererõhku kodus kaks korda päevas aparaatidega, mis kinnitatakse kas randmele või õlavarrele. Randmele kinnituv mõõtja on pisut ebatäpsem ja selle näidud soovitatakse õlavarrele kinnituva aparaadiga üle kontrollida. Vererõhumõõtjaid saab osta igast apteegist.
Võimalik on ka vererõhu ööpäevaringne jälgimine. Selle vajalikkuse otsustab arst ning vastava aparaadi saab samuti kas kardioloogilt või mõnel juhul ka perearstilt.
Ära mõtle end haigeks
Ööpäevaseks jälgimiseks riputatakse kerge ja lihtne mõõteaparaat koos käsivarrel oleva mansetiga patsiendile külge ning see hakkab vererõhku kindlate ajavahemike tagant mõõtma. Tulemused talletatakse aparaadis.
Viigimaa sõnul on see ainus meetod, millega on võimalik näha, mida teeb inimese vererõhk une ajal. Normaalselt peaks inimese vereõhk magades 10-20% langema. On aga neidki, kel rõhk une ajal ei lange või koguni tõuseb. See võib Viigimaa sõnul viidata neeruhaigusest tingitud hüpertensioonile. Ööpäevane vererõhu jälgimine aitab neid haigusi kergemini ja kiiremini avastada.
Kodusel vererõhu mõõtmisel on Viigimaa sõnul ka mõned miinused.
Esimene neist on liigne klammerdumine mõõtmise külge. Mõni inimene mõõdab vererõhku kümneid kordi päevas ja erutub iga pisimagi muutuse peale. See on halb, kuna inimene pöörab siis liiga palju tähelepanu oma haigusele ja võib nii end veel haigemaks muretseda.
Teine oht on, et kui inimene võtab vererõhu alandamiseks ravimeid ja näeb siis, et rõhk on korras, võib tekkida mõte, et mis seda rohtu ikka enam süüa, kõik on ju niigi hästi. Tegelikult aga pole. Normis vererõhk ongi vaid ravimite võtmise tulemus ja kui neist loobuda, võib haiget tabada nn tagasipõrkeefekt, vererõhk võib tõusta veel kõrgemale, kui see enne ravikuuri oli.
"Ravimitega jõnksutama hakata ei tohi," paneb Viigimaa kõigile südamele, olgu pealegi näitajad hetkel justkui ilusad.
Ravimatu, aga taltsutatav
Kõrgvererõhktõvest ei saa inimest kunagi päris terveks ravida, kuid seda tõbe on võimalik taltsutada. Kui haigus on väga kaugele arenenud, tuleb kindlasti võtta ravimeid. Algfaasis piisab ehk vaid eluviisi korrigeerimisest. Elu tuleb tervislikumaks muuta ka siis, kui ravimeid võetakse.
Kõrgvererõhktõve ohjeldamiseks ja ennetamiseks on rida soovitusi.
Sportige regulaarselt ja mõõdukalt. Sõitke jalgrattaga, kõndige, sörkige, talvel suusatage, kuid vältige järske ja tugevaid pingutusi nõudvaid alasid.
Kui olete ülekaaluline, langetage kehakaalu, kuid tehke seda elustiili ja toitumissedelit tervislikumaks muutes, mitte järsult kaloreid vähendades. Kaal peab langema aeglaselt ja püsivalt.
Kasutage vähem soola (soovitavalt alla 5 grammi päevas), sest naatrium soodustab vererõhu tõusu.
Hoidke oma kolesteroolitase normis (soovitavalt alla 5,0 millimooli liitris), sest kolesterool põhjustab veresoonte lubjastumist ja vähendab nende lõõgastumisvõimet.
Ärge suitsetage. Ööpäevaringne jälgimine on näidanud, et paki sigarettide suitsetajal on ööpäevane vererõhunäit 10 mm Hg kõrgem.
Jooge vähem alkoholi. Mehed peaksid piirduma näiteks
1-2 klaasi, naised kuni poolteise klaasi veiniga päevas.
Millal kutsuda kiirabi?
Vereõhu kõikumine on iseenesest normaalne. Seepärast ei tasu minna paanikasse, kui mõni erutav sündmus vererõhu hetkeks lakke viib. Taastumiseks tuleb lihtsalt istuda ja puhata.
Küll aga tuleb kindlasti pöörduda kiirabisse, kui tekivad kõnehäired, inimene ei tunne näiteks enam korralikult oma kätt või hakkab jalg igale poole kinni jääma ja komistama. See võib viidata algavale ajuinsuldile, mille puhul inimese seisund võib halveneda väga kiiresti.
Samuti on kiirabi vaja siis, kui rindkeres tekib tuim valu, mis puhates küll leeveneb, kuid liigutades kohe tagasi tuleb. Sel juhul võib tegu olla infarktiga.Kuidas kodus vererõhku mõõta
- Istu enne mõõtmist vähemalt 5 minutit rahulikult.
- Ära liiguta ega räägi mõõtmise ajal.
- Söömisest, joomisest ja suitsetamisest peab olema möödas vähemalt kümme minutit.
- Vaata, et mõõtja mansett oleks südame kõrgusel. Randmemõõturit kasutades tõsta ranne rinna kõrgusele (kätt ei tohi hoida näiteks laual, mis asub südamest madalamal).
- Pea meeles, et kodus on vereõhk reeglina madalam kui kliinikus mõõtes; võib arvestada, et kliinikus mõõdetud tulemusele 140/90 mm Hg, vastab kodus näit 130–135/85 mm Hg.
- Ära klammerdu mõõtmisse, harilikult piisab kahest korrast päevas.
- Ära lõpeta ravimite võtmist, kui vererõhk tundub korras olevat – pea meeles, et see ongi ravimite töö.
