Miks artroos tekib?

Liigesekulumuse ohutegurid on:

- kõrge iga;

- raske töö või liigeseid tugevasti koormav sport, pidevad ühesugused liigutused;

- liigne kehakaal;

- liigeste vigastused;

- pärilik soodumus.

Kõhrekahjustusest algav artroos süveneb aeglaselt aastate jooksul. Kõhre elastsus kaob, see hakkab pragunema, kestendama ning kulub õhemaks. Liigesepinnad muutuvad karedaks. Mehaaniline koormus ja hõõrdumine hakkavad liigeses tekitama valu. Ülekoormusest või külmetusest võib ajuti tekkida liigese- ja liigeseümbrise põletik. Põletikulised rakud eritavad aineid, mis peale valu ning paistetuse kiirendavad liigese kõhre kahjustumist.

Tundemärgid

Artroosi tavaline sümptom on liigesevalu, mis tekib ja tugevneb kohe pärast liikuma hakkamist (stardivalu) ning pärast suuremat koormust (koormusjärgne valu). Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artroosisõlmed.

Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad. Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, kust väljuvad närvijuured, mille tagajärg on kätesse-jalgadesse kiirguv valu. Puusade ning põlvede artroos häirib käimist, tehes vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ja liigutades valuhellaks.

Kuidas ravida

Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida. Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega. Kui liiges on pärast koormust ärritatud ning turses, võib sellele asetada külmageeli või külmakoti. Kui turse püsib, tuleb pöörduda arsti poole.

Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega. Koduste vahenditega võib liigesekulumust leevendada nii, et välditakse haige liigese ülemäärast koormamist. Liikudes peab kasutama tugikeppi või -raami, pigem tuleks istuda kui seista, mitte kanda raskusi, vähendada liigset kehakaalu.

Ravivõimlemine säilitab liigeste liikuvust.

Koostatud dr Eevi Pärsiku materjalide alusel