Olukord Ukrainas on karmim kui varem. Annely Kolk: sisuliselt toimub siin genotsiid rahva vastu

„Eelda eeldamatut“. Põhimõte, millest on Eesti suursaadik Ukrainas Annely Kolk juhindunud oma 25aastase diplomaadikarjääri jooksul, saadab teda ka praegusel ametipostil.

Taasavaldame Venemaa alustatud sõja kolmandal aastapäeva eel 2025. aasta veebruarikuu Eesti Naises ilmunud artikli.

2025. aasta on Ukrainas alanud nii nagu eelmine ja üle-eelminegi. Riik on endiselt sõjas ja inimesi, keda see iga päev puudutab, aina enam. Kui poolteist aastat tagasi, mil Annely suursaadikuametisse asus, räägiti juba optimistlikult riigi ülesehitamise plaanidest ja astuti selleks olulisi sammegi, siis nüüdseks on drooni- ja raketirünnakud ka Kiievis igapäevased. Õhus on ärevus, aga ka uus lootus.

Meie videokõnes mõjub suursaadik igati enesekindlalt. Kaelas kuldne Ukraina-kujuline ripats, hoolikas jumestus ja korrektne rõivastus ei reeda kuidagi, et ka samal ööl oli Kiievis kaks õhuhäiret ja ta veetis kaks tundi varjendis. Annely on omaks võtnud ukrainlaste praeguse mõttelaadi – olgu öö milline tahes, hommikul tõuseb päike uuesti, inimesed lähevad tööle, kohvikud avavad uksed ja kuuma kohvi lõhn kandub linna peale laiali... Ka jõulukaunistused on jaanuaris endiselt üleval, linnad pingutasid ka enne jõule, et tänavatel ei valitseks vaid kõledus ja pimedus. „Jõulukuused ja -ehted, jõuluvanamaskotid, millega sai pilti teha... Omavalitsused näevad vaeva, et näiteks lastega õue minnes ei oleks ümberringi vaid masendus ja oleks säilinud mingigi normaalsus,“ mõtiskleb Annely. Elu peab käima. Ja käibki.