„Nüüd oleks ta juba 11kuune...“ Lapseootus sai ehmatava lõpu, kui selgus, et tuleb hakata sünnitama last, kelle süda enam ei löö
Aasta tagasi detsembris valmistus Karola koos abikaasaga ootusärevalt esimese poja sünniks. Peatse lapsesaamisega kaasnev õhin asendus aga üsna pea kõige julmema valuga, mida üks ema või isa üldse kunagi ette võib kujutada.
Karola Minka-Peets on igas mõttes päikest täis noor naine. Oma päevad veedab ta lasteaias õpetaja assistendina töötades ja vabakutselise jumestajana ilu luues. Õieti veetis, sest praegu valmistub ta kohe-kohe tütre sünniks.
Aasta tagasi oli tema kõhus poiss, August, nime saanud vanavanaisa järgi, kes oli vapper kodumaa eest võitleja. Karola ja tema abikaasa Mihkel olid varem kokku leppinud, et lapsi soovivad nad abiellumise järel ja pärast poolt aastat proovimist olidki oodatud triibud testil!
Esimest rasedust nimetab naine imeliseks. „Kõik kulges ideaalselt. Polnud ühtegi komplikatsiooni – ultrahelid olid korras, kaal paigas, ühesõnaga mitte ühtegi muret polnud. Esimesel trimestril mõnel päeval ainult iiveldas...“