„Kuuled raadiotelefonist appikutseid, aga sa ei saa kohe aidata. Sa ei saa appi tõtata.“ Ukrainlannast meediku kogemus otse lahinguväljalt

Ta on süvenev, süsteemne. Hoogne ja suurelt ette võtja. Algataja. Filosoof. Eelmisel aastal sõja eesliinil sõdureid abistanud Hanna Vasyk on põhjalik kõiges, mida teeb. Ukrainas toimuvast sõjast saadud elukogemuste mõtestamise protsess tal enda jaoks alles käib...

See kõik ei pidanud nii minema. Enne suurt sõda – nii ta Venemaa 2022. aasta veebruaris alanud pealetungi Ukrainale nimetab – oli ta Ukrainas kirglik kunsti- ja kaasaegse elektroonilise muusika entusiast. Ta on töötanud arvukatel ametipostidel, sealhulgas asutanud ajalehe Ukrainskaja Pravda kultuuriosakonna. Andnud kunsti- ja kultuuriteemalisi loenguid suurtes Ukraina ülikoolides. Tegelenud suurte loomeprojektidega, alates ideest kuni teostuseni, korraldanud 6000 külastajaga reive ja asutanud ühe Ida-Euroopa suurima alternatiivmuusika keskuse. See jäigi tema viimaseks suureks tööks enne sõda. Kui viis aastat kestnud töö (hoone põhjalikust renoveerimisest kuni üritusteni välja) tulemus sai valmis, suundus ta kaheks kuuks Aafrikasse, et panna mõttes eelmisele projektile punkt ja end ette valmistada uueks väljakutseks. Siis ta veel ei teadnud, mis see olema hakkab... Nagu ikka tema puhul.

„Kui tunnen millegi vastu kirge, süvenen sellesse täielikult. Ostan kõikvõimalikud raamatud, loen palju. Reisin palju, käisin tihti näitustel, muuseumides... Ja kui teen projekti ära ja olen õnnelik, lülitan end millelegi muule ümber.“