KUULA | Ämmaemand Ingrid Kaoküla: kõige paremini sünnitab kõige julgem lahtilaskja, kes oskab lõdvestuda, mitte kõige kõvem punnitaja
Armastatud ämmaemand räägib Eesti Naise podcastis „Iga naine on lugu“ sellest, kuidas nii nagu sünnitusel sünnib laps, sünnib seal ka ema – emadusse.
Ingrid Kaoküla soovitab sünnituseks ette valmistada ja seda väga erilist sündmust enda jaoks sobivaks kujundada: „Sünnituseks ei ole võimalik õppida nagu eksamiks, et loed läbi ühe hea raamatu ja käid ehk ka perekooli loengul. Sünnitus on ikkagi päris füüsiline ja sa sünnitad oma kehaga ja vaimuga – oluline on, et see vaim oleks tugev ning keha oskaks lõdvestuda ja lõõgastuda. Kõige paremini ei sünnita mitte see, kes jaksab kõige kõvemini punnitada või kellel on kõige tugevamad kõhulihased, vaid see, kes on kõige julgem lahtilaskja, kes oskab lõdvestuda ja lõõgastuda ning kellel on usaldus oma keha ja elu suhtes.“ Tema sõnul sobivad lõdvestumise õppimiseks kõikvõimalikud tehnikad, nagu näiteks erinevad joogastiilid, vesivõimlemised, massaažid, hingamistehnikad ehk kõik see, mis aitab lõõgastuda ja kohal olla.
Sünnituse juures on ka teadlik kohalolu väga oluline. Ei tasu olla oma mõtetega kusagil koduste tööde juures või sirvida telefoni. „Ma usun koguni, et telefoni näppimine on üks põhjuseid, miks sünnituse hormoonid kipuvad vaibuma (kui on tehtud täielik valuvaigistus), sest kui me tegeleme muude asjadega, siis lülitub sisse ajukoor, mille üks ülesandeid on selle sügava ja ürgse ajuosa kontrollimine ja välja lülitamine, kust tulevad ka sünnituseks vajalikud hormoonid. Samamoodi mõjuvad sünnitamise kulgemisele kehvasti ka ekraanide sinine valgus, igasugune muu ratsionaalne mõtlemine, ka raamatu lugemine, numbritega tegelemine – näiteks pidevalt tuhude vaheliste aegade arvestamine,“ teab staažikas ämmaemand aju trikke.
Lisaks soovitab ligi neljakümne aasta pikkuse praktikaga ämmaemand valmistuda ka lapsevanema rolliks: „Tasub rohkem nautida seda aega pärast sünnitust ja beebiaega, mis on nii harukordne ja lühike. Öeldakse ju, et beebiaja ja ka väikelapse aja päevad on pikad, aga aastad on nii lühikesed! Õigete nõuannete ja toe saamine õigel ajal on ka väga oluline. Ära tuleks unustada ka täiuslikkuse poole püüdlemine – mitte keegi siin maailmas ei ole täiuslik ja me olemegi imelised oma ebatäiuslikkuses, nii et lõpeta enda võrdlemine teistega.“
Sellist suhtumist soovitab ta ka tulevasele isale ning loodab, et enamus mehi on selliseid, kes suhtuvad oma naisesse suurema armastuse ja lugupidamisega, eriti ajal kui naine on beebiootel. „Naine on kaunis siis, kui teda vaadatakse armastavate silmadega. Nii et mehed, vaadake oma naist armastavate silmadega. Ja naised, hoidke meest kaasas ja kursis kõiges selles, mis raseduse ajal toimumas on. Tihtipeale naised kurdavad, et mees ei võta osa ja ei ole huvitatud, aga kas me anname meestele võimalust võtta osa ja huvitatud? Kaasa mees protsessi ja jaga temaga oma läbielamisi.“
Ajakirja Eesti Naine podcastis tuleb ämmaemand Ingrid Kaokülaga juttu Eesti iibest, noorte maailmalõpu meeleoludest, tulevikubeebidest ja viljatusest, lapseootusest ja sünnitusest ja imetamisest, usaldusest oma keha ja elu vastu ning paljust muust huvitavast
*
Ingrid Kaoküla on ämmaemand, kes on pühendanud oma karjääri naiste tervise edendamisele ja loomulikust sünnitusest teavitamisele. Ta õppis Tallinna Tervishoiukõrgkoolis ämmaemandate tasemeõppes. Seda ametit peab ta alates 1987. aastast, alustades maal perearstikeskuses ehk Raasiku maa-ambulatooriumis, siis tulid Keila Haigla sünnitusosakond, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Fertilitase Erahaigla. Ingrid on Eesti Perinatoloogia Seltsi liige, Eesti Ämmaemandate Ühingu juhatuse liige ja olnud ühingu asepresident kahel valimisperioodil, SIET-i (Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu) ja Sünnitoetajate ühenduse asutajaliige. Üle 15 aasta oli ta ka Ämmaemandate ühingu veebilehe projektijuht. Oma teadmisi ja kogemusi on ta jaganud õpetaja-lektorina Diakoonia koolis, Krautmanni massaazikoolis, Tallinna tervishoiu kõrgkoolis, Doulade koolituse õpetajana. Alates 1995. aastast on Ingrid ämmaemandana kodusünnitusi vastu võtnud, teades, et ämmaemand toob koju kaasa 21. sajandi sünnitusabi vahendid, oskused ja teadmised. Alates 2000. aastast tegutses ta aktiivselt kodusünnituse legaliseerimise nimel. Ta on osalenud ämmaemandusalase seadusloome protsessis, olnud konsultandiks ja tehniliseks toimetajaks mitme raamatu väljaandmise juures, näiteks Lara Brideni „Paremate päevade käsiraamat“ ja Ina May Gaskini menuk „Loomuliku sünnituse teejuht“. Nüüd töötab ta Soomes Seinäjoki haigla naisteosakonnas.
Ingrid on kolme poja ema ja üheksa lapselapse vanaema, kes armastab tegeleda perega, olla metsas ja looduses ning usub, et naised jäävad kogu eluks oma sünnituskogemust mäletama ja et lapsed tulevad siia ilma meid kasvatama.