„Õnnelik on elu, kui saad öelda, et oled aidanud kellelgi elada.“ Filosoof Fanny de Siversi tööd mõjuvad aktuaalselt ka praegu

„See, mille üle inimene naerab, näitab, mis ta ise on,“ on öelnud keeleteadlane, tõlkija ja filosoof Fanny de Sivers (1920–2011). Esseist, kelle nõtke sulega kirja pandud tööd mõjuvad aktuaalselt ka praegu.

Kui filosoofia on olnud inimkonna ajaloos rohkem meeste ala, siis eestlased võivad uhkust tunda: meil oli juba eelmisel sajandil oma särav naisfilosoof.

Fanny de Siversi süvitsi minevad esseed käsitlevad inimest teda ümbritsevas looduses, elu ja surma, võimujanu ja kasuahnust, muret Euroopa vaimse allakäigu pärast. Katoliiklasena puudutas Sivers sageli usuteemasid ega peljanud kirjutada ka elamisega kaasnevatest ebamugavustest – vanadusest, kannatustest ja haigustest. Kahe aasta vältel ilmusid tema päevakajalised lood Eesti Päevalehe rubriigis „Euroopa kirjad“, mis avardasid äsja raudse eesriide tagant vaba maailma valguse kätte jõudnud lugejate silmaringi.