„Elada tuleb nii, et sul ikka oleks kellegi number valida. Et sinuga ka keegi rääkida tahaks.“ 84aastase Tiina kokkupuude üksildusega

Lõppeval aastal on vaimse tervise teemad olnud erakordselt teravalt esil ja lõppu ei näi paistvat. Ebastabiilne majandusolukord ja meie lähedal toimuv sõda on ühiskondlikult suurimad stressiallikad, aga veelgi suuremat valu võivad tekitada isiklikud läbielamised. Üksindus ja üksildus on tundlikud teemad, millest räägitakse vähe, kuid mis võivad vaimselt pikaajaliselt kurnata või koguni inimese täiesti murda… Need võivad inimest tabada elukaare igas etapis.

Üksinduse (füüsiline üksiolek, distantsi hoidmine teiste elusolenditega) ja üksilduse (emotsionaalne üksiolek sõltumata sellest, kas keegi on füüsiliselt lähedal või mitte) ohtlik aspekt seisneb selles, et see ei tundugi paljudele nagu mure või probleem. Üksik või üksildane inimene võib olla näiteks meeldiv tuttav, kolleeg või isegi sõber, kes, eriti viimase puhul, võib olla küll veidi kaugemaks jäänud. Kuid kui üksildus on inimesele igal juhul rõhuv, siis üksindus võib olla ka positiivne, kinnitab Mindway OÜ kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Karmen Vool.

„Üksindust saab inimene ise valida – näiteks siis, kui soovib taastada oma energiat või pühenduda mingitele tegevustele, mida tehes peab olema või on hea olla üksi. On ka inimesi, kes eelistavadki üksinda aega veeta ning on seejuures rahul ja õnnelikud. Seevastu üksildus on enamasti pikaajaliselt inimest rusuv ja seda inimesed pigem ise ei vali. Üksildasena võib end tunda ka seltskonnas, kuna inimene tajub, et teistega suhtlemine on raske või ei leiagi aset, teda ei kuulata, mõisteta, toetata.“