Täna 71. sünnipäeva tähistav Maire Aunaste: kogu see igav asi pidi kindlasti toimuma just minu sünnipäeval!

Et mu sünnipäev on novembris, pole ma seda kuud kunagi eriti oodanud. Mida seal ongi oodata, kui väljas on alati kole ilm.

Lapsepõlvest mäletan, kuidas Tartus Riia mäel valmistuti paraadiks alati kauem, kui ühekilomeetrine vantsimine aega võttis; kuidas triibulised trippide otsas lonti vajunud sukad ei andnud mingit sooja ja kuidas teised lapsed mu sünnipäevale mitte kunagi ei tulnud! 7. novembril oli pidu igaühe kodus ja miks seda üldse peeti, on siiani arusaamatu. Ainus lill sünnipäevalapse laual oli alpikannipott ja ilusa muusika asemel näitas mustvalge televiisor Moskvas toimuvat paraadi… Kogu see igav asi pidi kindlasti toimuma just minu sünnipäeval! Olin peaaegu 40aastane, kui kohustuslik televiisorivaatamine ära lõppes. Koos suure kodumaa endaga.

Mäletan ainult ühte erilist kingitust – ja seegi anti mulle kätte juba suvel. Mu isa õde töötas Otepää kaubamajas. Olin 15aastane ja tädi Maimu andis mulle salapärase naeratuse saatel üle musta-punase-valgekirjud bikiinid, mida oli arvatavasti kogu Eesti lettide alla saabunud umbes kolm paari. Neist üks siis õnneks Otepääle. Koos selle kingitusega olin täiskasvanute maailma peaaegu vastu võetud ja võisin juba samal suvel Pühajärve äärde rannaliivale eputama minna.