Lõõtsamängija Siim Rikker sõprusest Evelin Ilvesega: nii nagu see päeva pealt algas, see ka päeva pealt lõppes

29. juulil 2019 oli ilus ilm. Heily ja Siim läksid Viljandi folgilt tulles metsa seeni korjama. Korv kukeseeni täis, põigati läbi Pärnu linnavalitsusest, et anda sisse avaldus abiellumiseks. Kord näeb ette, et kolm kuud on aega järele mõelda. Aga fakt, et paar hakkab septembrist alates elama Luxembourgis, ehmatas ametniku ära. „Siis peame küll seda protsessi kiirendama, te ei hakka ju tagasi Eestisse abiellumise pärast KAARUTAMA!“ arvas ta ning pakkus registreerimiseks välja 16. augusti.

„Kui ma esimese abielu lahutasin, olin kindel, et ma ei abiellu enam kunagi! 2019. aasta 8. juulil kinkisin aga Heilyle kihlasõrmuse,“ ütleb Siim õuel, kus vaid mõni päev tagasi tähistati perekond Rikkeri viiendat pulma-aastapäeva. Ikka muusika ja tantsuga nagu kord ja kohus. Tookord, registreerimise päeval, oldi pidulikul üritusel kahekesi. Registreerija pani pulmamarsi mängima, Siimul olid uhiuued viigipüksid jalas ja oli tükk tegu, et pika ametliku kõne ajal mitte naerma hakata…

Samal õhtul sõideti Kihnu, seal on Heily suvekodu… Kuldsed sõrmused ütlesid rohkem kui sada sõna. Siimu ämm Urve tuli trepile, kuivatas põlle sisse käsi ja hõikas: seda asja tahan ma kohe lähedalt vaadata! Heily sõbratar oli sadamast nagu telegramm juba uudised kohale toonud.