KUULA | Birgit Kermes: probleemid on tegelikult ka lahendused

Koolitaja ja kommunikatsioonijuht Birgit Kermes leiab Eesti Naise podcastis „Iga naine on lugu“, et tänapäevase juhi töö on luua inimestele keskkond, kus nende potentsiaal saab avalduda ning sellises keskkonnas on võimalik mõtteviis, et probleemid ei ole takistused vaid hoopis võimalus miskit teadvustada, tervendada ja edasi liikuda.

„Kui probleem avaldub, siis probleem tahab, et teda mõistetakse – et saaksid aru, kus on juurpõhjus, mille sümptom see probleem on. Probleem tahab, et me läheksime ja kuulaksime ning tervendaksime seda kohta, algpõhjust, millele sümptom on lahendus. Kui on probleem, siis selle sees on alati ka lahendus – mida on vaja näha ja kuulda ning millega tegeleda. Näiteks kui sa lased endast üle sõita, siis sa tegelikult ei suuda võtta seda vastutust ennast kehtestada, teha otsuseid, seada piire, ennast väärtustada ja enda eest seista. See on sulle liiga suur ja hirmus koorem kõike seda teha, seega on lihtsam alla anda ja vahel isegi ohrvipositsiooni kukkuda. Aga tegelikult milliseid võimalusi avaks selle vastutuse võtmine ja sealt läbiminek, oma sisemisele väärtusele kindlaks jäämine ja selle fookuses hoidmine.

Seal on see potentsiaal sees, mida see probleemi lahendamine võimaldab,“ räägib Birgit Kermes, kes on Hollandis õppinud süsteemset lähenemist organisatsioonidele ja meeskondadele.

Seda probleemilahendamise oskust ja huvi keerukate probleemide vastu on ta saanud rakendada oma juhikarjääris. Birgit on juhina inimeste inimene: „Mulle inimesed tõeliselt meeldivad – mulle meeldib nende üle imestada, meeldib nendega jahmerdada, nendega koos asju teha ja areneda, kõike seda, mida tuleb inimestega teha, et meeskonnale seatud eesmärke saavutada.

Olen kasulikku juhtimiskogemust saanud vabatahtlike juhtimisest: kui juhid vabatahtlikke, siis sul pole tegelikult mitte mingeid mõjuhoobasid – keegi ei pea isegi hommikul välja ilmuma ja kui tal on koer haige või vanaemal sünnipäev, siis ta ei tulegi. Siis on sinu ainus hoob juhina on olla ise normaalne inimene ja karismaatiline liider. Ja see on olnud hea kool, mis on mulle hiljem avalikus sektoris juhina töötades andnud mingisuguse lähtepunkti: saada aru ja mõista inimesi, arvestada inimeste potentsiaaliga, vaadata mida ja kuidas sa ise teed, võtta arvesse tagasisidet ja kriitikat. Olen püüdnud olla inspireeriv juht – mitte et me peame midagi tegema, vaid meil on võimalus koos midagi ägedat ellu viia.“

„Mulle meeldib juhina väga vaadata, mis on selle inimese tegelik potentsiaal ja kas organisatsiooni eesmärgid ja selle töötaja eesmärgid ja potentsiaal kuidagi kattuvad. Kas tal on eeldused sellel tööl ka iseenda arenguvisiooni täita ja kas ta tõesti tahab seda teha, sest see toetab ka tema isiklikku arengut ja eesmärke. Juhi töö on luua seda keskkonda, et inimesed saaksid oma potentsiaali avaldada ja väljendada.

Tänapäevane juht peaks eelkõige olema teadlik iseendast. Mida teadlikum oled, seda paremini saad oma tiimi ehitada ja juhtida. Siis sa ei tee peegeldusi teistele iseenda nõrkuste pealt ja saad päriselt juhtida seda potentsiaali, mis on sinu käsutusse antud. Viimaste aastakümnete jooksul toimunud suur muudatus juhtimiskultuuris ongi juhi enesearengu teema tõusmine tähelepanu alla – see teadmine, et ükskõik millist juhtimisstiili sa kasutad, aga tööriistaks oled sina. Mulle tundub, et varem oli juhtimine rohkem protsessikeskne, aga nüüd me teadvustame rohkem, et inimesed on need, kes selle tulemuse ära toovad,“ mõtiskleb Birgit, kellel on juhtimiskogemus erasektorist, avalikust sektorist ja ka vabatahtlike ühendustest.

„Ma püüan vältida seda juhi lõksu ja mitte värvata ainult endasuguseid inimesi, vaid tiimi väärtuse loob minu jaoks see, kui seal on erinevaid inimesi – kui võtta tööle endaga liiga sarnased inimesed, siis on meil enamasti ka üsna ühekülgne mõtteviis. See rikastab ka mu enda vaadet, sest ma tean, et kõik ei mõtle nii, nagu mina mõtlen. Ja kui kellegi jaoks on mul plahvatusohtlik tiim ja küsitakse, et kuidas ma seda koos hoian, siis ma proovin luua tasakaaluka töökeskkonna ning mina olengi see liim nende tiimiliikmete vahel,“ kirjeldab ta enda kogemust hästitoimivast tiimist.

Birgit Kermes lahkus kevadel healt juhipositsioonilt avalikus sektoris ning otsustas minna tööalaselt edasi oma rada, keskendudes eelkõige koolitamisele, juhtide konsulteerimisele ja uute enesearengumeetodite loomisele. Üks tema uus ettevõtmine on hariduslik huumoriga rikastatud isiklik kogemuslugu Dead End Talk, mis aitab endale mõnusalt otsa vaadata ja sisemisi otsuseid teha, kuidas inimene satub elus ette tulevatesse tupikutesse ning meetoditest, mis aitavad surnud punktidest uue alguse luua.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu tupikutest väljatulemisest ja julgelt oma teed käimisest, hirmude ületamisest, kommunikatsioonist ja tänapäevasest juhtimisest, kaosemomendist loomisest ja probleemide lahendamisest, Eesti riigi uue narratiivi otsingutest, huumori olulisusest, neurolingvistilisest programmeerimisest, loodusest ja paljust muust huvitavast.

*

Birgit Kermes on koolitaja ja kommunikatsioonijuht. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas avalikkussuhete ja teabekorralduse erialal. Koolitajana, treenerina ja konsultandina on ta töötanud alates ülikooli kolmandast kursusest, on andnud kommunikatsioonikoolitusi, konsulteerinud erakliente, lahendanud kriise või treeninud inimesi selgelt oma sõnumeid edastama. Samuti on ta tegutsenud kommunikatsiooniõppejõuna erinevates õppeasutustes. Ta on ka coach, superviisor, neurolingvistilise programmeerimise meistertreener (kõrgeim tase maailmas) ning täiendanud end väga paljudes muudes teemades.

Ta on kommunikatsioonijuhtimist ja turundustööd ning meeskondade vedamist teinud nii avalikus sektoris (EAS, Päästeamet, Põha-Eesti Verekeskus) kui ka erasektoris (rahvusvaheline kaubandus, Eesti Pandipakend). Birgiti jaoks on alati oluline olnud ka keskkonnateadlikkus ja loodushoid: ta oli aastal 2008 Teeme Ära põhituumikus logisikameeskonna juht, aastal 2018 Suure maailmakoristuspäeva Let’s Do It World põhitiimis action-tiimide liider, vabatahtlike eestvedaja ja staabijuht. Seejärel panustas ta üle kahe aasta Rohetiigri koostööplatvormi arendamisse, kus oli üksikisiku strateegilise suuna eestvedaja. Ühiskondlikusse töösse on ta investeerinud palju aega oma elust palgatöö kõrvalt või vahel ka põhitööna.