Teekonda saab läbida põhjast lõunasse või lõunast põhja – Liis ja ta reisikaaslane Alo otsustasid alustada lõunast. „Mina ei tea, kust ma selle välja lugesin, aga keegi ütles, et lõunast põhja minnes on taganttuul, nii et sellega müüsin selle mõtte oma kaitseinglile maha,“ naerab Liis. Tegelikkuses tuli vastutuult vändata pidevalt, võtta ka tuntavaid tõuse. Õnneks oli enamus teest asfaltiga kaetud.

Pika teekonna jooksul sai Liis täita ühe oma unistuse.

Väga kiidab ta ka iirlaste sõbralikkust ja külalislahkust: „Usaldus, soojus ja positiivne kontakt kohalike inimestega – see oli minu jaoks kõige uudsem asi,“ üllatus Liis positiivselt. Iirlased ei peljanud rattureid kostitada ja isegi öömajale kutsuda.

Juttu tuleb rattaretkeks vaja läinud varustusest ja selle transpordist, ettevalmistustest treenituse mõttes (spoiler: Liis hindab, et ta pole mingi rattasõiduproff!) ja järgmistest põnevatest reisiplaanidest. Muide, pika teekonna jooksul sai Liis täita ühe oma unistuse: näha lunne, üht vahvat linnuliiki.

Vaata kindlasti ka Liisi pilte Iirimaa rattaretkelt, et saadet oleks veelgi värvikam kuulata.

Jaga
Kommentaarid