Mis sunnib loomingu nimel kannatama ja ennast hävitama? Noore tegevuskunstniku debüütromaan tegeleb teemaga, mis on pikalt painanud

Soovitab Reet Weidebaum, AK kultuuritoimetaja.

Kristino Rav

„TAJUDE KUJUR“

Kirjastus Vihterpal Lumi Kristin

Noore tegevuskunstniku debüütromaan tegeleb teemaga, mis mind on pikalt painanud – mis sunnib loomingu nimel kannatama ja ennast hävitama? Mis paneb inimest võtma ette hulle retki lootuses, et sealt võib tekkida ainet loominguks? Loominguks, mis ei too leiba lauale ega pälvi suuremat tähelepanu. Mis paneb ikka ja jälle pea ees sukelduma tavainimesele mõistetamatusse füüsiliste ja hingeliste kannatuste jadasse lootuses, et ehk sünnib ime? Mul on hea meel, et see raamat mu lugemislauale jõudis – see on kirglikult ja hästi kirjutatud, paeluv ja hingekriipiv ning silmi avav. Käsikiri pälvis Kirjanike Liidu romaanivõistlusel Margus Karu romaanipreemia.

*

Kärt Hellerma

„LÕOKESELUMI. MÕTTEID JA PILTE LAPSEPÕLVEST“

Petrone Print

See ei ole nunnu lasteraamat, kus räägitakse toredaid lookesi ajast ja inimestest, kes kunagi olid. Kirjanik puistab läbi peo mälukilde vanaemaga maakodus veedetud lapsepõlvest koos lõhnade, valguse, helide ja tajudega. Autor vaatab möödunut läbi lapsesilmade, millele aeg on lisanud täiskasvanud naise kogemuste filtri. Omapärane, hell ja hõrk raamatuke, kus tekstide vahele on pikitud albumist välja pudenenud fotosid. Teatud mõttes on see raamat suur kallistus (maa)vanaemadele, kelle pannkookide eriline maitse püsib keelel igavesti.

*

Juune Holvandus

„KLANNI VÕRGUS“

Eesti Raamat

Haarav ja muserdav romaan, mis tekitab tahtmise autoriga kohtuda ja küsida, kust see materjal ja need tegelased pärit on. Peategelane Eileen kasvab üles veidras segaperes, kus edukast KGB-agendist balti juurtega isa ning nõukogude sõjaveteranidest vanavanemad on moodustanud tüdruku ümber kinnise turvaringi, kuhu tasapisi murravad sisse infokillud Eesti Vabariigist ja päris ajaloost. Tüdruku suurim soov on kuhugi päriselt kuuluda, olla vajalik ja armastatud. Paraku on saatusel temaga omad plaanid.

*

Tõnu Õnnepalu

„SIINPOOL VAIKUST“

Ööülikooli Raamatukogu

Aadam ja pojad

Ööülikooli loengute üleskirjutused on taas võtnud ühe mõnusalt tervikliku raamatu kuju. Mulle meeldib Õnnepalu juures teatud leebe üleolek igapäevastest paatostest. Ta suhtub rahulikult ja elutervelt, et mitte öelda ükskõikselt teemadesse, mis peaksid justkui olema pühad, lõplikud ja puutumatud – alates pühadusest ja pühitsemisest kui niisugusest sõna ja vaikuse jõuni. Seda raamatut ei pea läbi lugema ühe hingetõmbega. Võibki vajuda aeg-ajalt kiiktooli või võrkkiike ja võtta peatükkhaaval, kaasa mõeldes, endamisi vaieldes, kulmu kergitades või õhinal äratundmisrõõmu nautides ja kiites.

*

Nita Prose

„SALADUSLIK KÜLASTAJA“

Tõlkija Raili Puskar

Pegasus

Sama autori eelmisest muhekrimist „Toateenija“ olen juba varem kirjutanud. Perfektne vanemtoateenija Molly toimetab uhkelt uhkes hotellis, kus teeb toad piinlikult puhtaks ja laitmatult korda. Ja just neil päevil, kui tema armastatud peigmees Juan Manuel väisab oma sugulasi Mehhikos, tuleb Mollyl taas hakkama saada mõrvalooga, mis paraku toob valgust ka tema enda veidi saladuslikule pereloole. Muhekrimi on just õige määratlus sellele puhkuseraamatule.

*

Eneseabi

Emily Nagoski

„Come as You Are“

Scribe Publications

Kel inglise keel suus, sel on võimalik soetada dr Emily Nagoski suurepärane raamat seksist (teose eestikeelne tõlge „Leia oma kirg“ on paraku läbi müüdud, aga tasub raamatukogust küsida!). Kuigi taustal räägitakse lugejale lahti eri teadusuuringuid, suudab Nagoski hoida sõbrannalikku kõnestiili. Ladusalt ja lahkelt võtab ta luubi alla naiste seksuaalsuse, vastates valjusti küsimustele, mida tihti ei juleta küsidagi. Miks võib tekkida seksiväsimus? Kuidas aidata end orgasmini? Mil moel partneriga koos töötada, et voodielu oleks mõlemale nauditav. Julge ja julgustav! Liis Auväärt, ajakirjanik

*

Ajalugu

Helena Grauberg, Liis Järv

„Mänguasjade sajand. 10 peatükki Eesti mänguasjade ajaloost“

Tartu Mänguasjamuuseum

Tartu Mänguasjamuuseumi 30. sünnipäevaks ilmunud pildirohke raamat on huvitav ning küllap paljudele rõõmsat äratundmist pakkuv. 19. sajandi talulaste mänguasjadest ja mängudest algav ülevaade peatub pikemalt möödunud sajandi nukkudel ja kaisukarudel ning kosmoseajastust inspireeritud leludel, jõudes välja nüüdisaja Sipsiku ja Lotteni.

Eesti mänguasjatootmise algust märgitseb popsitalust pärit Oskar Luige 1916. aastal Tartus avatud töökoda. Sealt said lapsed nii kiikhobuseid, autosid kui ka jonnipunne. Taasiseseisvumise järel asendusid Norma plastmassist ja Polümeeri vahtkummist mänguasjad läänemaailmast pärit leludega. Inna Jürjo, ajaloolane