Sajanditepikkune tabu sai murtud! Just nii sai Eesti endale esimese naisprofessori

Sajanditepikkune tabu sai murtud! 1940. aastal valis Tartu Ülikooli õpetatud nõukogu Alma Tominga (1900–1963) professori ametikohale, kuigi samale tööle pürgis kaks doktorikraadiga meeskolleegi.

Vaid käputäis päevi enne Nõukogude okupatsiooni algust teatas ajaleht Postimees (18. mail 1940) uhkelt, et Eestis sai esimest korda professoriks naine. Lugu kulges moekalt reportaažlikus vormis: „Külastades esimest Eesti ülikooli poolt valitud naisprofessorit tema kodus Tartus, Tähtvere väljal Koidula tänavas asuvas majas, heitis õhtune päike akendest heledat valgust tema korteri moodsale sisustusele ja roosidele, mis ilutsevad vaasides. Selgub, et kõrgele kohale valitud esimest naist on käinud päeva jooksul õnnitlemas paljud tema ametikaaslased ja tuttavad ja paljude organisatsioonide esindajad terve päeva kestel.“

Kaksteist kevadet varem oli Alma Tomingas lõpetanud ülikooli farmaatsiateaduskonna cum laude ning jäänud õppejõuna tööle farmakognoosia kateedrisse. Olgu siinkohal täpsustatud, et farmakognoosia on farmaatsia haru, mis tegeleb ravimite looduslike allikate, ravimtaimedega. Kust sai alguse ühes tavalises Eesti suurperes sündinud tüdruku raugematu huvi ravimtaimede vastu?