Antud kontekstis võib mööndustega nõustuda Sigmund Freudi väitega, mille järgi ajendab unenägusid kujutlus mingi rahuldamata soovi täitumisest. Ühtlasi on siin võimalik näha seost noorte naiste hirmudega – kartusega üksijäämise, aga ka ebameeldiva partneriga elu jagamise ees. Samuti väljendub unenägusid puudutavates rahvajuttudes sageli ema mure õnnetuste pärast, mis võivad lastega juhtuda – isegi kui tegemist on juba täiskasvanud lastega. Leidub nii kirjapanekuid sellest, kuidas poeg teatab emale unes, et ta ei tule merelt eluga tagasi, kui ka unes saadud kinnitusi, et raskelt haige laps siiski terveneb. Järgmises näites mõjub pereema unenägu ka ümbritsevatele inimestele rahustavalt, kuna annab lootust, et kardetud oht läheb mööda: „Mina nägin unes alati ette, kuidas läheb sõja aal. Meil olid põgenikud ka veel majas ja me arutasime, kas mitte ise minna kaugemale, aga ei tahtnud kodust kudagi ära minna. Siis ma ühel ööl unes nägin, kudas kõik läheb, et meie juures ei juhtu midagi, ja ütlesin oma mehele, et pakime asjad lahti, midagi ei juhtu. Ma unes nägin, et meil läheb kõik hästi, aga laps jääb haigeks – ja jäi. Näed, ja põgenikel oli hea meel, et hästi läheb, jäid ka meie juure“ (Maarja-Magdaleena, 1983). Seega on unes saadud sõnumeid tajutud ebakindlas olukorras kui selguse andjaid.

Jaga
Kommentaarid